-
Seega on paslik veidi peatuda ka interpreetide kujunemislool. Mõlemad on saanud hariduse siinses muusikaakadeemias, tšellist on täiendanud end veel Sibeliuse akadeemias ning pianist Madridi kuninglikus kõrgemas muusikakonservatooriumis, samuti on muusikute kontol hulk osalemisi meistrikursustel. Lisaks orkestranditööle ER SOs osaleb Lend paljudes väiksemates koosseisudes nagu keelpillikvartett Prezioso ja tšellokvartett C-JAM . Saarmäe on kontsertmeistrina teinud pikemalt koostööd ETV tütarlastekooriga, õpetanud mitmes muusikakoolis ning olnud aktiivne kammermuusik. Kontserdi…
-
Muusikahariduse võime jaotada tinglikult professionaalseks hariduseks ja huvihariduseks. Kas viie-kuueaastaselt pillimängu alustanud laps läheb (loe – saab minna) professionaalse või harrastusmuusiku teed, selgub aja jooksul. Siin on olukorda määravaid faktoreid palju. Üldistavalt öeldes: õpetaja professionaalsus, õpilase võimekus ja tingimused, kus õpetatakse. Ning kõige määravam – siht, mille nimel tegutsetakse. Eesmärgiks võib olla õpetus, mille puhul õpilane saab valida kas professionaalse (s.t elukutse) või n-ö enda jaoks…
-
Kahe sootuks erineva maastiku jaotuvust väljendab flöödipartiide vaheldumine ning mõjub oma kujundlikkusega jutustavalt, kätkedes endas ka dramaatilist pingestatust. Nii sisuliselt kui ka tehniliselt sobib see teos Monika Mattiesenile kui interpreedile nagu võti lukuauku. Flöödihelid – piccolo’st bassflöödini – muudavad end Mattieseni käes küll mahedaiks linnulauluviledeks, küll austraalia põlisinstrumenti didgeridoo’d meenutavateks lainetavateks helisammasteks. „Viled ja sosinad . . . .” on kirjutatud erinevate registritega plokkflöötidele ning tunnustatud just flöödi heliulatust…
-
Mõelgem siinkohal põlvkonnakaaslaste Chopini, Schumanni ja Liszti ning kolm aastat hiljem sündinud Wagneri loomingu, tegevuse ning tulevikku ulatuva mõjujõu peale. Kui Liszt avardas klaverikäsitsust suunal, mis ammutas inspiratsiooni ka klaverivälisest helimaailmast ja rajas seoseid teiste kunstiliikidega, siis Chopin otsis instrumendile loomuomast, selle pilli sügaval hinges asuvat olemust. Seda nii pianistliku tehnika, klaveri kõlavuse kui varem tundmata väljendusvõimaluste osas. Võtnud eelnevast ajastust kaasa ülesehituse selguse ja viimistluse…
-
Sind on sageli kirjeldatud kui erandlikku nähtust eesti heliloojate seas. Liigud mööda oma teed, millel ei ole eesmärki olla väga kaasaegne või uuenduslik. Mis üldse on muusikas uus?
Tõnu Kõrvits: Mulle on alati tundunud huvitav leida midagi, mis on uus mu enda jaoks, mis mu käivitab või äratab uudishimu. See ei pea üldse olema midagi uut tänase maailma või kaasaegse muusika seisukohalt. Täiesti uus võib tunduda…
-
Paradoksaalselt iseloomustab ka Eespere kammermuusikat oratooriumilaadne tähendusrikkus – selles peegeldub otsekui elu „suur plaan”, see õpetab, hoiatab ja lohutab. Iidseid õpetussõnu jagavad plaadil kolm vokaal-kammerteost ühenimelisest sarjast. „Epigramm” III (baritonile ja klaverile) räägib X sajandi teksti kaudu inimliku lootuse petlikkusest. „Epigramm” VI (sopranile, flöödile ja kitarrile) õhutab Ovidiuse teksti vahendusel elama, sest aeg ei oota. „Epigramm” VII (baritonile ja klaverile) kiidab Martialise suu läbi mõõdukat elu.…
-
Kontserdi programm oli stiilne, peateosena kõlanud Sümfooniale eelnesid Jean Sibeliuse sümfoonilise poeemi „Saaga” ja Viiulikontserdi vene päritolu prantsuse noorukese viiuldaja Aleksandra Soummi (1989) esituses. „Saaga” on Sibeliuse enda sõnul tema kõige isiklikum teos, milles pidavat peegelduma kogu autori rahutu noorus. Võib-olla see õigustab ettekande suhteliselt kiire tempo ja pisut rahutu meeleolu, kuigi oleme harjunud teost kuulama mõõdukamalt kulgevana. Vaieldamatult oli esitus heal tasemel ja pakkus parasjagu…
-
Tuletame meelde, et Straussi sümfoonilise poeemi täispealkiri on „Till Eulenspiegels lustige Streiche” („Till Eulenspiegeli lõbusad seiklused”). Viini ülikooli muusikaprofessor Franz Hasenöhrl (1885–1970) seadis Straussi suure sümfooniaorkestri poeemi kvintetile viiul, klarnet, fagott, metsasarv ja kontrabass ning teose esmaettekandjaks olid Viini Filharmoonikute liikmed. Meie juhtumil, ikkagi esiettekanne Eestis, olid esitajateks Katrin Matveus, Madis Kari, Peeter Sarapuu, Rait Erikson ja Mati Lukk. Partituur nõuab eranditult igalt esitajalt kogu meisterlikkuse…
-
Kui harilikult minnakse ühele festivalile üsna kindlate ootustega muusika suhtes, näiteks „Nyydi” festival pakub kodumaiste ja välisheliloojate uut muusikat, Eesti muusika päevad eesti muusikaloojate ja interpreetide loomingut, siis missuguste muusikahuvidega publikule on õigupoolest suunatud „Täiuslik vaikus”? Kas leidub inimesi, kes käivad järjekindlalt festivali kõikidel kontsertidel nii nagu „Nyydi” ja EMP i puhul? Kui palju on neid, kes ühtviisi janunevad elektroakustilise ambient’i, meelelahutusliku džässi ja Arvo Pärdi…
-
Peaks ju olema mingi n-ö paradigmanihe nii sümfooniažanrist loobumise kui selle juurde tagasipöördumise puhul. Põhjust niisuguseks arutluskäiguks justkui oleks. Meenutame, et iga varasema Arvo Pärdi sümfooniaga kaasnes uue kompositsioonitehnika või stiili kasutuselevõtt. Nii pani Pärdi Esimene sümfoonia „Polüfooniline” (1963) lõpliku punkti helilooja algselt neoklassikalisele stiilile (nt kaks sonatiini ja „Partita” klaverile 1950. aastate lõpust) ning demonstreeris dodekafoonilise tehnika perfektset valdamist. See oli eesti muusikas tol ajal…
