-
Enim tundubki kõnealune valimik jätkavat „Eesti popi” 11. ja 12. osaga alustatut. Just need kaks kogumikku tutvustasid esmakordselt laiemale kuulajaskonnale seni vaid melomaanide huviorbiiti kuulunud muusika äärealasid. Kõlasid ju nimetatud kogumikel tolleaegsed nn alternatiivbändid Röövel Ööbik, The Anachrones, J.M.K.E., Kulo, Shower jt. Samas kui „Eesti popid” nr 1–10 andsid ülevaate eelkõige tollal populaarsetest ja plaadistamisvõimalusega nn laiatarbeartistidest: Jaak Joalast, Ivo Linnast ja Anne Veskist kuni Ruja…
-
Usun, et nii mõnegi 23. jaanuari õhtul Tallinna Kunstihoones viibinud inimese kodus valitses nädalavahetusel vaikus, sest laupäeval võis selle väikses, pilgeni täitunud saalis osa saada ainukordsest mono-ooperist, mis valmis otse publiku silme all Anne-Liis Polli ja Anto Petti improvisatsioonina. Seda äsja sündinud muusikateost oleks vabalt võinud pidada ammu valmis komponeeritud ja küpseks esitatud lavateose ettekandeks. Improvisatsiooni esitus oli enesekindel ja, kui just mõned pöördelised üleminekupunktid välja…
-
Suurepäraseks kinnituseks eelöeldule sobib sarja viimatine sonaatide õhtu, kui lavale astusid tšellist Henry-David Varema Eesti ja pianist Hanna Heinmaa Kölni muusikaakadeemiast. Mõlemad interpreedid on meil hästi tuntud ja ka sarja kooslus on väljapeetud – laval nii kodus kui väljas tegutsevad interpreedid. Erilist imetlust väärib Varema, kes minu teada töötab Estonia orkestris kontsertmeistrina, mängib Tallinna Kammerorkestris, on EM TA dotsent ja kuulsa saksa Peterseni-kvarteti liige. Distants Kölni…
-
Kõigepealt peab ära märkima huvitava kava, kus olid esindatud nii klassikalised teosed, nüüdismuusika kui koguni eesti helitööde esiettekanded. Teiseks teemaks on ansamblilise koosmängu iseärasused pillide ja solistide lõikes. Muusikakeskkooli õpilaste esinemise kunstilise taseme iseloomustamisel lähtun kolmest põhilisest kategooriast – rütmitunnetus, intonatsioon ja karakteri kujundamise oskus – ning nende järgi olid näitajad üsnagi erinevad. Kõnealusel muusikaõhtul sai kuulda kahte Vivaldi teost: Kontserti viiulile ja tšellole F-duur ja…
-
Umbes aasta tagasi naasis Kaie Kõrb balletilavale: mullu jaanuari algul esietendus teie tantsudraama „Surmatants”. Kas tolle töö lavamenu inspireeris neil päevil küpseva uue tantsuetenduse sündi?
Mai Murdmaa: Jah, nii see oli. „Surmatantsu” oli planeeritud kümme etendust, aga meie andsime 29 etendust täismajaga. Kaie Kõrb on siiski väga heas vormis ja mulle tundus imelik lihtsalt niisama lõpetada tema karjäär. Tavarepertuaaris ta enam osaleda ei saa, aga niisugune antiiktragöödia…
-
Pianisti CVst saame teada, et Schiffi kursustel on Bahrami ka osalenud. Eriliselt rõhutab noor pianist oma biograafias aga õpinguid Rosalyn Turecki juures. Tureckit võib nimetada möödunud sajandi keskpaigast alguse saanud nn ajalooliselt informeeritud, kuid klaveri „loomulikke” väljendusvõimalusi kasutava Bachi-mängustiili üheks suunanäitajaks. Turecki kuulsaima jüngri Glenn Gouldi Bachi-esitused tekitasid rohkem kui poole sajandi eest muusikamaailmas „maavärina” ja on jätnud mängutraditsiooni kestva jälje. Küllap on neid mõjusid kuulda…
-
Ralf Taal on alati olnud lauljatele kõrva hellitavalt täpne ja karakterit tabav kaaslane, nii ka seekord. Brahmsi orkestraalne mõtlemine on kindlalt tema kätes ja annab lauljale inspireerivaid impulsse. Annaliisa Pillakul on kaunis ja mitmevärviline hääl ning üks kadestamisväärne omadus – ta oskab hetkega olla oma rollis. Võluv on tema loomulik, näomoonutusteta olek ja väga hea jutuvestja anne: kogu aeg on põnev, elad sündmustele kaasa nagu laps,…
-
Aga võibolla lihtsalt mõne teose korduv ja korduv esitamine raadios, televisioonis ja kontserdilavadel – kohtud iga kord nagu vana tuttavaga ja tahad taas kohtuda. Kas nii lihtne see ongi? Kõnesoleva kontserdi kavas olnud teosed kuuluvad ka äärepealt sellesse populaarsesse ringi: on väga tuntud, armastatud ja alati oodatud, mida tõendas ka rahvarohkus saalis. Need teosed on Beethoven kirjutanud oma eriti viljakal loomeperioodil ajavahemikus 1805–1809, kui nägid ilmavalgust…
-
Vähenenud koosseisuga, kuid endiselt kogenud muusikutele tugineva orkestri toon võib vajadusel olla imetlusväärselt klaar, tarvidusel aga uhkem ja tummisem. Jorma Panula tsükkel „Rahvaviise Lõuna-Põhjamaalt” võlus avapalana oma lihtsusega, juhatades sisse järgnevad (Eesti) esiettekanded. Teose üldine süsteem toimis, kuid kerge lõtvus viiulirühma intonatsioonis – meloodiahääles – andis tunda juba tsükli teises palas „Õhtune kellakaja kaunisti kostab. . . .”. Intensiivsust võis märgata Paavo Korpijaakko teoses „Metamorphoses”, mis pulbitses vaikselt, ent…
-
Olete EMTA õppejõuna kursis klaverimängu hetkeolukorraga Eestis. Kuidas hindate sellel foonil konkursi taset?
Aleksandra Juozapėnaitė-Eesmaa: See oli vägagi noorte inimeste konkurss ja sellest seisukohast vaadatuna oli tase igati normaalne. Olid mõned väga heal tasemel esinemised, aga oli ka väga nõrku. Nii tekkis vahel küsimus, kas ikka maksab lasta esinema õpilasi, kes ei suuda ennast laval tegelikult realiseerida? Millisest tasemest me siis räägime ja mida me tahame saavutada?…
