-
Nüüd siis kaunis Haydni ja Schuberti loomingu kava, mis haakus hästi lumises ja pakases kontserdisaali kogunenud jõulueelses meeleolus publiku ootustega. Kontserdi avapalaks esitatud Joseph Haydni „Te Deum” Hob XXIIIc:2 (1796–1800) kulges organiseeriva taktikepi ja tooniandva positiivse energia tähe all. Teose struktuur oli selgelt esile toodud ja dünaamika paika pandud. Nii koor kui ka orkester musitseerisid dirigendiga ühel lainel. Hardalt mõjus keskmine, aeglane osa värskendava kontrastina pidulikus…
-
Kuigi kogunud tuntust Beethoveni-orkestrina, on muusikakollektiivi repertuaaris palju teisigi aardeid. Baden-Badenis esitati Igor Stravinski (1882–1971) süit „Pulcinella” ja Robert Schumanni (1810–1856) sümfoonia nr 3 Es-duur op. 97 „Rheinische”. Sama helikunstniku Klaverikontserdis a-moll op. 54 esines solistina tänapäeva üks huvitavamaid ja mainekamaid pianiste rumeenlane Radu Lupu. Esimesel pilgul ei või kuidagi arvata, et Radu Lupu (s 1945) on nüüdisaja üks suurimaid pianiste. Kuid kui rumeenlane istub oma…
-
Kõige selle rõõmustava juures tuleb nentida, et eesti jazz ei ole suuri arenguhüppeid teinud ega hubasest-tubasest ringist välja murdnud. Kuigi on üksikuid rõõmustavaid näiteid, nagu juba mainitud Kristjan Randalu kõrge lend (aga Randalu on muusikuks sirgunud Saksamaal) või Robert Jürjendali ja Aleksei Saksa duo UM A esinemine mainekal Londoni jazzifestivalil, pole meie muusikud rahvusvahelise jazzielu „grupipildile” jõudnud. Norras on vähem kui viis miljonit elanikku, kuid sealne…
-
Tauno Aints
René Eespere
„Illusioonid” puhkpilliorkestrile
„Locus amoenus” sopranile ja klaverile
(Tiberianuse sõnad)
Olav Ehala
„Tormi juhatamine” keelpillikvartetile
Galina Grigorjeva
„Ad infinitum” keelpillikvartetile ja
sopranile (Jelizaveta Kuzmina-Karavajeva
sõnad, loodud 2008, Eesti
esiettekanne)
„Must-valge prelüüd” tšellole, viiulile,
kahele klaverile ja segakoorile
„Must-valge prelüüd” tšellole,
oboele, klaverile neljal käel ja
kahele keelpilliorkestrile
„Must-valge prelüüd” soolotšellole,
klaverile neljal käel ja tšelloansamblile
Age Hirv (Veeroos)
„Tuul” oboele ja keelpilliorkestrile
(loodud 2008)
„Fragment” orelile
Lauri Jõeleht
„Chant” klaverile
Liis Jürgens
„Chaconne” kandlele, harfile ja
klavessiinile
„Nõva visioon” klaverile
„Pilt möödunud ajast”, elektroakustiline
teos (loodud 2007)
„Pyyrid”, elektroakustiline teos
(„Pilt möödunud ajast”) autori
videoga
Andrus Kallastu
„Ülemlaul”…
-
Ajalooline sündmus oli Artur Kapi Sümfoonilise allegro (1939) esmaesitus Suure-Jaani festivalil. Erkki-Sven Tüüri 50. sünnipäeva puhul jõudis ka Eesti publiku ette tema välisriikides esiettekandele tulnud orkestriteoseid: vioolakontsert „Illuminatio”, „Noesis” viiulile, klarnetile ja sümfooniaorkestrile, „Whistles and Whispers from Uluru” plokkflöödile ja keelpilliorkestrile. 2009. aastal kõlas Eestis tervikuna ka Galina Grigorjeva Iirimaal esmakordselt ette kantud tsükkel „Ad infinitum” keelpillikvartetile ja solistile (2008), Eestisse jõudis ka Tõnu Kõrvitsa Amsterdamis…
-
Hetkel tundub küll, et selle keerulise koosluse koosseis on kristalliseerunud ja tulevik ei tohiks tume olla ei organisatsioonilises ega kunstilises mõttes. Küsimuseks formuleerub aga ikka ja jälle oma loomingu realiseerimise võimalus eelkõige kodukamaral. Ei mõista mina, millest tuleneb meie kontserdikorraldajate leigus selle suurepärase koosluse vastu, seda enam, et publikuhuvi on žanri vastu tohutult tõusnud – tuletame meelde mitme kvarteti suurt edu Estonia kontserdisaali täismajas. Seda enam…
-
Sa oled kas sihilikult või tahmatult hoidnud silma (kõrva) peal paljude heliloojate loometeel, jälginud nende kujunemist ja muutumisi. Kas kellegi kujunemises on olnud midagi eriliselt üllatuslikku, ootamatut?
Silma peal olen hoidnud nii sihilikult kui ka tahtmatult ja olen ammu taibanud, et kõik küpsevad ja muutuvad nii üliõpilastena kui ka hiljem – mõni kiiremini, mõni aeglasemalt. Kuidas keegi muutub üksikasjus, ei tea nad ise ka ette. Päris…
-
Oma esimese kontserdi tegi In Spe täpselt 30 aastat tagasi, detsembris 1979 toonase TPI aulas. Mäletan, et see mõjus millegi täiesti enneolematuna: plokkflöötide ja süntesaatorite pastelne värvigamma, gregoriaani lineaarsust meenutavad instrumentaalsed meloodiad ja King Crimsoniga võrreldavad ostinaatsed rock’i-rütmid moodustasid kokku niisuguse ainulaadse helisulami, mille sarnast ma polnud kuulnud isegi maailma proge-rock’i lipulaevade muusikas.
In Spe ja Tüüri edasine koostöö meenutab juba American dream’ilikku edulugu: 1980. aasta Tartu…
-
Selles on „süüdi” Manfred Eicher. Tema plaadifirma ECM on kohtumispaik. Ei ole juhuslik, et dokumentaalfilm Manfred Eicherist jõudis ekraanile just tänavu sügisel. Möödus 40 aastat ECMi asutamisest. Firma kataloogi on selle ajaga kogunenud üle tuhande heliplaadi, millest vaid üksikud on valminud ilma produtsent Eicheri aktiivse panuseta salvestamistel. Selle osalemise kohta on liikvel mitmeid legende, tulemus on aga kõigile kuulda plaatidel, kus kõlav muusika on suutnud enda…
-
Magritte’i „piibujutt” tuli meelde tõsiasjast, et esimesel õhtul ette kantud „Wesendonki laulud” on Wagner loonud naishäälele ja klaverile (orkestrivariandi tegi hiljem dirigent Felix Mottl) ning Donizetti „Poliutole” lõi Salvadore Cammarano libreto Pierre Corneille’ näidendi alusel. Seega on interpreetidele mõlema ettekande puhul kätte tulnud teatud vabadused: laulda ooperimuusikat noodist ning võimalus kasutada orkestri kaaslusel hoopis laiemat värvispektrit kui Mathilde Wesendonki luule intiimsed pooltoonid. Kuigi, nii võivad kuulajal…
