Ansamblite Heinavanker ja Voces Musicales vaikse nädala kontserdid 5. ja 10. IV Jaani kirikus.
Vaimuliku muusika esitamisel seisab interpreet tihti teatavat tüüpi paradoksi ees. Muusika olemuseks tuleb pidada liikumist, s.t kulgemist ühelt pingeseisundilt teisele, vaimulik muusika peaks aga enda kohta käiva epiteedi õigustamiseks viitama selgelt mingile liikumise taga olevale ajatule, s.o teatavas mõttes liikumatule seisundile. Hea interpreedi ülesandeks jääb muusika mõlemad aspektid esile tuua. Mõnikord aitab interpreeti…
Vaiksesse nädalasse mahutatud kontsert oli küll kõlarohke, aga tehtud hästi ja suure rõõmuga. Ühiskontsert igas mõttes, sest osa orkestrante ja soliste olid pidevas liikumises, musitseerides kord ühes, kord teises bändis. Kavas ainult eesti muusika: rahvaviisiseadest Uno Naissoo, Olav Ehala, Kustas Kikerpuu, Arne Oidi ja Teet Raigi laulude ja instrumentaalpaladeni. Vokaalsolistidena astusid üles Reelika Ränik, Tuuli Taul, Teele Viira ja Anna Kutšinskaja. Bigbändi juhendasid vastavalt Siim Aimla…
Aga küllap on sellel sada takistust, alates sellest, et „normaalne” muusikateadlane ei taha midagi välja anda tõeliselt põhjaliku eeltööta. Sarja alusmaterjaliks on olnud seminariettekanded, nagu oli ingliskeelse avaraamatu „Music History Writing and National Culture” (1995) puhul, aga ka muu teaduslik tegevus, alates magistritöödest. Sarjas on varem ilmunud Kristel Pappeli uurimus „Muusikateater Tallinnas XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi esimesel poolel” (ooperid Mozartist Wagnerini, 1996), Virve Lippuse…
Ühtepidi on ta otsekui Juhan Aavik, kes lõi oma surematu „Hoia, Jumal, Eestit” – Eespere „Ärkamise aeg” on selle idee õigsuse kinnitus. Hoopiski teiselt, inimese eksistentsiaalsemalt poolelt, on Eespere võrreldav Gustav Mahleriga. Tõestuseks toon pöördumise tugevate algtekstide poole ja ühtaegu suunavõtmise sõnastamatu programmilise helimaalingu poole. Eriti sellel plaadil kõlavates teostes. Siin on ilusas koosluses nii instrumentaalne kui ka vokaalne hardus. Helikeelelt küll erinevate kahe ajastu ja…
Jah, regilaul on tore küll. Ent kas poleks hoopistükkis lihtsam rahva eneseteadvust ja -uhkust ehitada teadmisele, et kõik see Euroopa kultuur tantsib meie taktikepi järele? Sedasi unistades kaugele ei jõua, on Eesti muusika päevade (EMP) seekordne sõnum. Tarvis tegu teoks teha! Mammutkontserdil saamegi teada, milline võis olla siinsetel aladel jahti pidava küti hüüd I sajandil e Kr, kuidas kõlas isorütmiline regilaul XII sajandil või XVI sajandi…
Mul on hea meel näha, et selline suhtumine on jätkunud siiamaani. Kui mõelda sellele perioodile ehk siis umbes ajavahemikule 1990ndate keskelt kuni tänaseni, mil ma selle festivaliga tihedamalt seotud olen olnud, siis võib EMPi vaimsuse osas näha tõepoolest imetlusväärset järjepidevust. Kuigi korraldajad on vahepeal vahetunud, on see ikkagi selgelt seesama üritus ja sellesama vaimsuse kandja, mis ta oli ligi viisteist aastat tagasi. Samas on toimunud ka…
Mida ise pead kõige olulisemaks, mida „Jazzkaar” on saavutanud?
Festival on saavutanud stabiilsuse, tuntuse ning seda mitte üksnes koduses Eestis, vaid üle maailma. „Jazzkaar” on toonud palju noori jazzi juurde ja neist on omakorda võrsunud andekaid muusikud. Kolmel viimasel aastal on sellele…
Samas grand prix’ voor, mis meil on üldjuhul laupäeviti – seal pole küll ühtegi vaba kohta olnud. Jah, oleks võib-olla vaja natuke väiksemat saali eelvoorudeks ja veel suuremat lõppkontserdile, paraku on meil ikka ainult üks sobiliku akustika ja suurusega saal, Estonia kontserdisaal. Eelkõige annab rahvusvaheline festival võimaluse kas või episoodiliselt üle vaadata, millist ja millisel tasemel koorimuusikat XXI sajandi alguses lauldakse. Tallinna festival on mitmekülgne: kategooriaid…
Kui Kalle Randalu kontserdil, millega ametlikult uus instrument sisse õnnistati, jäi uue klaveri kõlavõimaluste osas veel küsimusi, siis nüüd sai see pill põhjalikult läbi uuritud. Joametsa kõlapalett on väga lai, ulatudes vaevukuuldavast (ent ometi helisevast!) pianissimo hingusest kuni kõrvulukustava fortissimo’ni. Just kõla, eriti piano värvide rikkus ja hingestatus on see, mis kütkestab mind Joametsa mängu puhul kõige rohkem. Tekkis mulje lausa arhitektoonilisest helimaailmast: justkui riputaks pianist…
Kogu tsükli lõpetab pidulik lõppkontsert Mustpeade majas, kus astuvad üles esimese auhinna saanud õpilased, misjärel parimatele antakse üle ka auhinnakarikad. 2008. aasta sügise seisuga õpib meie põhiastme muusikakoolides 11 354 noort pillimeest. Seitsmes regioonis korraldatud võistlustel osales kokku 627 noort mängijat. Salvestusvooru saadeti edasi 325 salvestust, neist 187 valiti osalema lõppvoorus.
Võistlus toimus mitmes vanuserühmas ja lõppvooru arvuliseks tulemuseks oli 103 esimest, teist või kolmandat kohta ja…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
