-
Mozart ja arvatavasti ka Haydn kirjutasid oma metsasarvekontserdid just Ignaz Leutgebi silmas pidades. Mõlema helilooja kontserdid on tänaseni metsasarvemängijate repertuaari nurgakiviks ning nende kõrgetasemeline esitus nõuab korralikku tehnilist ja muusikalist baasi. Sel kontserdil soleeris Jukka Harju (1975), kes on saanud õpetust nii Kalervo Kulmala käe all Sibeliuse akadeemias kui Roland Bergeri juures Viinis ning võitnud mitmeid konkursse. Mitmekülgselt andekana on tal lisaks muusikukutsele filmirežissööri kõrgharidus ja…
-
Teadaolevalt on muusikas edu aluseks asjaolu, et publikule on midagi tuttavat meenutada. Kui keegi eesti heliloojatest on „lombi taga” teada ja võib-olla isegi tuntud, siis see on Pärt. Kavades on ta esindatud teostega keelpilliorkestrile ja seegi asjaolu annab autori asketismile romantilise värvingu. Rahmaninovi, kes elas aastail 1918–43 Ameerikas, esindab tema populaarseim ja romantilisim klaverikontsert – Teine, esitajaks Juilliardi klaverikooli (prof Yoheved Kaplinsky) kasvandik Joyce Yang. Jean…
-
Kuigi Ameerika ülesõidud on märksa pikemad . . . .
Nii ja naa, sest Itaalias oli meil väga palju mõttetut sõitmist. Kui võrrelda kohalikke kontserdikorraldajaid, siis see agentuur, kes meie Itaalia reisi tegi, oli seal kolmanda-neljanda järgu tegija, aga praeguse turnee korraldaja Opus3 Artists on Columbia Artists Management’i kõrval üks USA kahest suuremast agentuurist, kes orkestritele üldse kontserdireise teevad.
Kuidas ERSO nii mainekale kontserdikorraldajale üldse silma jäi?
Ma ei oska öelda, mis…
-
3. II esinesid Andres ja Mari-Liis Uibo Mendelssohni 200. sünniaastapäeval Amsterdami Orgelparki saalis: Mendelssohni Orelisonaadid nr 2 ja nr 6, Viiulikontsert (II osa), Händeli Sonaat nr 3 viiulile ja basso continuo’le, Arvo Pärdi „Peegel peeglis”, osi Edgar Arro „Eesti rahvaviisidest” orelile (II, III ja V vihik), Uibo enda „Bach peeglis”.
4.-5. II Paavo Järvi Orchestre de Paris’ ees Pariisi Salle Pleyelis esmakordselt koos orkestri kooriga, kavas Mozarti…
-
Selle osalise vormilise kattumise tõttu tekib tõsine kiusatus raamatuid võrdlema hakata. Tundub, et mõlemad koostajad on otsinud kuldset keskteed, kuidas kirjutada huvitavalt nii muusikalise taustaga kui ka n-ö tavalugejale. Mõlemas trükises on analüüsitud heliteoseid, raamatud on varustatud põhjaliku diskograafia ja bibliograafiaga ning tuumiku moodustavad intervjuud heliloojatega. Räätsa puhul on teosed asetatud ka sotsiaalsesse konteksti ning antud alustuseks sõna ka kaasheliloojatele ja õpilastele. Just need mälestused ja…
-
Noored tahavad lõbutseda, pidutseda, lihtsalt olla . . . . Rahmaninovi „Eleegilise trio” või Pēteris Vasksi kvarteti esitamine on ikkagi päris tõsine töö, tutvustusest käib läbi isegi sõna „konkurss”.
Jah, me ei tahtnud korraldada päris võistlust, vaid pigem anda võimaluse ka neile õpilastele, kes ei ole ennast võib-olla veel leidnud või pole veel nii tugevad. Just veidi tagasihoidlikumad õpilased saavad tihtipeale sellistel festivalidel väga tugeva innustuse edasiseks musitseerimiseks ja…
-
Ent alustagem algusest, s.t avamängust. Johannes Brahmsi „Traagiline avamäng” d-moll op. 81 kõlas ERSO esituses kavalehe andmeil viimati kolm aastat tagasi. Nüüdsel ettekandel võttis Elts alguses hästi energilise tempo, mistõttu joonistus välja väljendusrikas kontrast järgneva aeglasema, mažoorse episoodiga. Teadupärast võib Brahmsi teoseid esitada nii klassikaliselt väljapeetumas kui romantilisemas võtmes ning Elts näis lähtuvat just viimasest, emotsionaalsemast aspektist, mida toonitasid ka dirigendi silmatorkavalt retoorilised žestid. Samas distsiplineeris…
-
Kava Griegi muusikaga oli kokku pandud soliidselt: esimeses pooles peaaegu tundmatud, teises populaarsed teosed. Nii oli portrees välja toodud ka portreteeritava varjatud pool. Paraku olid need laulud ja „Norra tantsud” tõesti väheütlev materjal, sealjuures oli Grieg ise oma 20aastaselt kirjutatud tantsude esituse ka ära keelanud. Mitte eriti muusikaline materjal toob ka esitaja nõrgad küljed rohkem esile. Tantsudes pole head kokkutõmbavat vormi, muusika (kuigi vahelduvate karakteritega) seisab…
-
Kontserdisari „Eesti muusikud”: Age Juurikas (klaver) 17. II Mederi saalis.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõu ja doktorandi Age Juurika kontserdikava pearõhk oli kahel erineva mõttemaailmaga suurteosel: Aleksandr Skrjabini ja Sergei Prokofjevi klaverisonaatidel vastavalt nr 3 op. 23 fis-moll „Hingeseisundid” ja nr 6 op. 82 A-duur. Formaalselt oli neil mõndagi ühist: neljaosalisus raskuspunktiga I ja IV osal, mõlemal sonaadil keeruline faktuur, mis nõuab mängijalt suurt vaimupinget ja kõrget…
-
Eleazar: Kas peabki kõike alati seletama? Eks harjumus olegi see, milles me kõige rohkem kinni oleme. Oleme midagi harjunud teatud moodi kuulama ning kui siis seda meile teistmoodi esitatakse, tõukab see meid eemale.
J.-P.: Ei saaks öelda, et tänane kontsert mind eemale tõukas, kuid mingist autentsest tõlgendusest ei saa nüüd küll rääkida.
E.: Olen selle üle palju mõelnud, et mis on üldse see autentne tõlgendamine. Nelikümmend aastat tagasi…
