-
Eks midagi sarnaselt pulbitsevat ja samas habrast on rahvamuusikas endaski. See on ju midagi, mis oma pärimuslikust loomusest tulenevalt on paratamatult pidevas muutumises, kippudes üha rohkem tänapäeva agressiivsele globaalsele kommertskultuurile jalgu jääma. Enamiku festivalil kõlanud muusikatraditsioonide kohta võib vist õigustatult tõdeda, et me ei tea, kauaks meile neid elaval kujul antud on.
Tundub, et ka paljud pärimusmuusikud ise on nende esindatud traditsiooni haprusest ja marginaliseerumisest teadlikud. Ja…
-
Ladina-Ameerika renessanss- ja barokkmuusika
Esimesel festivalipäeval esitas Rootsi ansambel Villancico Ladina-Ameerika renessanss- ja barokkmuusikat; vokaalansambli koosseisu kuulusid kaks sopranit, bass, bariton, tenor ja kaks kontratenorit, instrumentaalgrupis saatsid neid barokk-kitarr, viola da gamba, lisaks mitmesugused plokkflöödid ning löökpillid. Lisaks originaalinstrumentidele aitasid muusika algupärast konteksti taasluua kaks kostümeeritud tantsijat, ajastukohast riietust kandsid ka ülejäänud esinejad.
Valdavalt euroopaliku kõla ja vaimuliku sisuga laulud-tantsud pärinesid endistelt Hispaania asumaadelt nagu Boliivia, Peruu, Guatemala,…
-
Veljo Tormis oli valitud seekordse Cheltenhami festivali heliloojaks, ta oli publiku ees 11. VII ka kontserdi eel, vesteldes festivalijuhi Meurig Boweniga. Tormist kõrvuti Pärdiga laulis festivalil 7. VII enne veel menukaimalt ETV tütarlastekoor Aarne Saluveere juhatusel. Kolm festivalikontserti läksid nimetuse all „Eesti ja Veljo Tormis”.
22. VI toimus Nagoyas Aichi Art Centre’i 1400-kohalises hallis täissaalile Veljo Tormise meeskooriloomingu kontsert, esinemas Tokai Meeskoor, juhatasid Ants Soots ja ettevõtmise algataja oma koori ees…
-
Esimene positiivne elamus tuli juba Muhu ja Saarema teedel: kõikjal haritud viljapõllud, küpseva rukki seest siramas rukkilillede ja tulitavate moonide ergud värvid. Teine üllatus ootas Kuressaares. Linn on uuenenud, kuid ühtlasi säilitanud oma kauni vanalinna, on kui pärl Põhjamaade saarte linnakeste seas.
Kuna saabusin Kuressaarde 22. VII, siis algavad minu muljed Ain Angeri (bass) Lied’i-kontserdiga, kus tema ansamblipartneriks oli Ralf Taal (klaver). Piiskopilossi kapiitlisaal oli huvilistest pilgeni täidetud.…
-
Milliseid eesti tšelloteoseid sa Bantry festivalil mängisid?
Andsin soolokontserdi hilisõhtuses sarjas festivali pealaval Bantry House’is, kus tutvustati järjekorras kuue maa muusikat. Festival kestis 26. juunist 6. juulini, enne mind olid oma muusikat esitlenud inglise, vene, poola, gruusia ja saksa interpreedid ning mina esindasin viimasena Eestit. Minu klaveripartneriks oli Dublini konkursi võitnud soomlane Siirala, kes esines festivali kutsel ka eraldi kavadega. Ettekandele tulid Erkki-Sven Tüüri „Dedication” („In memoriam…
-
„Akadeemilise kammermuusika” seeria Kadrioru lossis kestab pausideta nüüd juba viiendat aastat ja alustas just kuuendat. Sellist regulaarsust annab otsida ja „leiurõõm” võib seetõttu jääda isegi nautimata, mis tähendab, et sari on elujõuline.
Tallinna Keelpillikvartett ja Martinů
Kõnealuses loos tuleb alustada 28. VI toimunud Tallinna Keelpillikvarteti kontserdist. Keelpillikvartett on kui inglise muru, mille kultiveerimine on teatavasti väga lihtne – muudkui niida ja rulli, niida ja rulli ning kolmesaja aasta…
-
Kui Birgitta festival toob sel suvel Eesti publiku ette maailma muusikateatri karakteerseid nähtusi ja Saaremaa ooperipäevad mustanahaliste endi lauldud „Porgy ja Bessi”, siis Suure-Jaani festival tuli välja meie oma ja unustuse hõlmas Villem Kapi ooperiga „Lembitu”. Kirikukontserdil aga kuulati Eugen Kapi, Uibo, Garšneki ja Mendelssohni teoseid.
Võrdluses teiste festivalidega oli ooperiõhtul uhke, kalli õhtusöögi asemel siga vardasse aetud (tasuta! tahe suutäis), tõusuga tooliridade ja VIP-kohtade asemel otsis…
-
Tundub, et teeme lausa ajalugu Britteni ooperi „Kruvipööre” Eesti esiettekandega. Meie muusikateadlased olla juba mõnda aega arutanud ooperi eestikeelse pealkirja ümbernimetamist. Ja nüüd – seoses esimese elava ettekandega kerkis see pinnale. Mina olin selle juures, kui Britten ise käis Leningradis ja Moskvas oma ooperit esitlemas. Ja peaks ütlema, et tollases muusikamaailmas ta tõesti keeras vindi üle. Selline mõju oli nii teosel kui ka esitusel!
Ning kui siin…
-
Varajase muusika tippkavaga „Mvsica Livoniae” („Muusika XVII sajandi hansalinnades”) avatakse festivalisari Raplas ja Türil, selles kõlab harukordsena koguni seitse pala Johann Valentin Mederilt, aga ka Narvas tegutsenud Michael Hahni ja Ludwig Busbetzky teoseid – nimetatud koostööprojektis Eesti Kontserdiga mängivad Hortus Musicuse ja Tallinn Baroque’i tuntud solistid läti barokkviiuldaja La¯sma Meldere juhtimisel, vokaalnumbrites Kädy Plaas, Kaia Urb, Uku Joller. Enne Raplat esitatakse seda Viljandi, Narva, Tallinna, Pärnu…
-
Heino Elleri „Viis pala keelpilliorkestrile” (1953), mille aluseks on helilooja eri aegadel loodud klaveripalad, kuuluvad paljude eestimaiste keelpilliorkestrite ja dirigentide repertuaari, neil on kindel koht ka publiku muusikalises mälus. Samuti on Arvo Pärdi teosega „Tabula rasa” (1977) kaasas käiv 30aastane ajalugu muljetavaldav. Seepärast on nimetatud teoste kõrgetasemeline ja põhjendatud ettekanne keskmisest suurem väljakutse.
Kontserti alustati Elleri teosega ning esituses oli harjumuspärasega võrreldes mitmeid uusi taotlusi. Avaosa „Romanss”…
