-
Kuigi, mõlemad kontserdid olid ausalt ja puhtalt mängitud. Ka aplaus oli mõlemal piisavalt pikk ja vanemuislaste auks peab ütlema, et dirigent oli valitud nii hea, et tõstis lõpuks ikka publiku püsti. Viini teatrimajades tegutsev dirigent Alfred Eschwé tegi tõesti kõik, mis sai ja suutis.
Kõigepealt oli kava vaatamata kahele „kergele” aspektile (galakontsert ja Johann Straussi muusika) koostatud soliidselt ja stiilselt. Kontserdi esimeses pooles kõlasid valdavalt opereti „Mustlasparun”…
-
Läinud nädalal toimus pea üheaegselt kolm hooaja lõppkontserti: oma sessioonile panid punkti Eesti Kontsert (15. V) ja ERSO (16. V) ning ka muusikaõhtu sarjast „Klaveripalavik” Mustpeade majas (15. V) oli välja kuulutatud Tallinna Kammerorkestri hooaja lõppkontserdina. Eks kohusta juba sõna „lõppkontsert” ise esinejaid millekski enamaks kui n-ö tavaline muusikaõhtu – mingi trump peab tagataskus varuks olema. Ning TKO käis seekord välja koguni kolm trumpi, milleks olid Eri Klasi särav…
-
Raske on panna diagnoosi: mis tõbi see ikkagi on, et vaikime kramplikult maha olulised sündmused? Ma muidugi usun, et keegi veel kirjutab muusikaajakirjadele sündmust põhjalikult analüüsiva artikli (näiteks eelmises Sirbis juba ilmus), kuid nii muidu on hea ja rahulik olla. Seni peab konkursi tulemusigi otsima ainult kahest allikast ja need on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Muusika Infokeskuse (EMIC) kodulehelt. Kuigi esimene neist oli konkursi…
-
ERSO ja orkestri peadirigendi Nikolai Aleksejevi variant oli suhteliselt kahe jalaga maa peal – praktilisem, elutervem. Helilooja on teost nimetanud sümfooniaks lauludega. Siin on poeesia-teksti osakaal äärmiselt suur, nii et selle mõju on tuntav ka pikkades instrumentaalosades. Meeleolud on mõjutatud Mahleri isikliku elu fataalsetest sündmustest: lapse surmast, töökoha kaotamisest ja ta enda südamehaigusest. Osade pealkirjad räägivad lahkumisvalus nähtud maailmast ja selle ilu ülistamisest: „Joogilaul maailma viletsusest”,…
-
Instrumentaarium oli vähemalt sama rikkalik kui žanriline ampluaa. Peamiselt musitseeriti koosseisus akordion-saksofon-kontrabass-kitarr, mispuhul hääled eristusid üksteisest suure tämbraalse selgusega. Ent akordionist Andreas Hinterseher mängis paiguti ka ksülofoni ning kummaliselt dekadentliku välimusega suuorelit vibrandoneon’i, mis paistab olevat „lastepilli” melodica kenitlevam variant. Kontrabassist D. D. Lowka pruukis lisaks enda põhiinstrumendile darbuka’t ja raamtrummi. Kitarrist Robert Wolf aga mängis peale akustilise kitarri veel Balkani maadel levinud lautolaadset pilli bouzouki’t. Saksofonist…
-
Nagu kava juba ütleb, oli latt seatud kõrgele. Sellega toimetulemiseks olid eeldused olemas: Lipinaitytė meeldiv lavaline energia, tema juhendaja professor A. Ficheri nõuanded ja Marje Lohuaru muusikaline kogemus.
Kontsert algas Beethoveniga. See sonaat (op. 47 „Kreutzer”) ei ole suur mitte ainult oma kestvuselt, vaid kõigepealt sisult. Maailmas on palju viiuldajaid, kes võivad selle ära mängida. Mida selle oskusega peale hakata ja millist lugu kuulajale pakkuda? Siin haakuvad esitajate natuurid…
-
Richard Wagneri „Tristan ja Isolde” on kultuurisündmus, mis kujuneb proovikiviks nii teatrile kui publikule – et kuidas vastu võetakse ja kui pikk tuleb lavaelu. Et aga kavva võeti üldse Wagner, ja veel tema kõige psühholoogilisem ooper, näitab teatri usaldust oma muusikute ja vaataja vastu – seega laiemalt eesti kultuuri küpsust ja hetkeseisu.
Ega asjata pole kava paraja raamatu paksune ja tihedalt täis kõikvõimalikke filosoofilisi, mütoloogilisi ja ajaloolisi…
-
Tegelikult on Helsingi Filharmoonia Orkester 125 aasta jooksul maamunale korraliku ringi peale teinud ja ka Lõuna-Ameerika pole neile tundmatu. Suuremad turneed on seotud ikkagi Põhja-Ameerikaga. Tasub nimetada, et 1968. aasta turnee sisaldas 48 (!!) USA linna. 1982. aastast tänaseni sisaldab iga Helsingi Filharmoonikute hooaeg ühe, vahel isegi kaks välisreisi. Ühele orkestrile ei ole midagi motiveerivamat kui esinemine võõrale publikule, seda tajub positiivselt ka oma kodune kuulajaskond.
Maestro Leif…
-
Mihkel Polli käekäiguga on klaverimuusika huvilised kindlasti kursis ning lisaks kodumaistele konkursivõitudele on tema „kontol” ka esikohad Rina Sala Gallo nimeliselt pianistide konkursilt Itaalias (2004) ja XX Ferroli rahvusvaheliselt pianistide konkursilt Hispaanias (2006). Mõlema muusiku esimeseks õppeasutuseks oli Nõmme muusikakool, millele järgnesid õpingud Tallinna muusikakeskkoolis. Mihkel Polli juhendab hetkel EMTAs professor Ivari Ilja. Mari Polli haridustee jätkus Manchesteris Chetham’s School of Music’is professor Jan Repko viiuliklassis…
-
Konkursid on kujunenud tänapäevase muusikaelu lahutamatuks osaks. Olgu tegemist riigisisese või ülemaailmse võistlusega, eesmärgiks on ikka üks ja seesama üsna võimatu ülesanne – selgitada välja parim. Heites pilgu üle-eelmise sajandi lõppu, leiame aastanumbri 1890, mil toimus üks esimestest rahvusvahelistest pianistide võistumängimistest maailmas, Anton Rubinsteini algatatud omanimeline konkurss Peterburis, mille võitis Ferruccio Busoni. Enamikule muusikaelu olulisematele konkurssidele oli algus pandud 1960. aastateks: Chopini konkurss Varssavis (1927), kuninganna…
