-
Võib-olla ei peaks inimene, kelle noorus sattus eelmise sajandi kuue-seitsmekümnendatesse sellist lavastust arvustama. Tollalgi tegid nii kunsti- kui muusikatudengid küll koos, küll eraldi igasuguseid põnevaid lavastatud kontserte, nimetades neid eksperimentaalseteks. Nüüd on need nn multimeediaprogrammid, häppeningid jms. Noorusele on ikka olnud loomuomane anda vanadele asjadele uus nägu ja uus nimi, aga välja mõelda ka sootuks omi ja sisuliselt uusi asju.
Jätsin teadlikult lugemata, mida kolleegid on etenduse…
-
Kõik need viiendad sümfooniad (Beethovenil ametlikult, Dvořáki “Uuest maailmast” mitteametlikult) kanti ette kolmel järjestikusel kontserdil. Sisuliselt pole neid teoseid mõtet järjestada, esituselt võrrelda aga küll. Eriti kui esitajaks ERSO ja ettekanded lühikeses ajavahemikus, s.t ühe kuu piires. Beethoven ja Mahler peadirigent Nikolai Aleksejevi käe all ning Dvořák põhjanaabri Leif Segerstami interpretatsioonis. Need nimetatud sümfooniad olid möödunud kontsertidel loomulikult põhiteosed ja seega mäletatakse lõpptulemust just nende ettekannete…
-
Kui pisut mõelda, siis saaks pika nimekirja neist eesti tegevpianistidest, noorematest ja täiskasvanumatest, kelle isiksuslikud väärtused, rahvusvahelisel tasemel meisterlikkus ja suutlikkus ennast realiseerida peaksid meie kuulajatele huvi pakkuma. Kontserdisaale meil jätkub, kontserdikorraldajaid samuti, meil on klaverivabrik, EMTA klaveriosakond toodab suurepäraseid interpreete, aga soliidne Klavierabend eesti pianisti esituses on haruldane nähtus, mille slogan’iks sobiks ühe vana anekdoodi puänt: “. . . .harva küll, harva küll – peaaegu üldse mitte”.
Ma…
-
Leif Segerstam netifoto
ERSO LEIF SEGERSTAMI (Soome) dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 25. II, kavas Sibelius, Segerstam ja Dvořák.
Leif Segerstam on pianist, viiuldaja, helilooja, dirigent ja ka filminäitleja ning ainuüksi sümfooniaid on ta loonud 150 (!!!). Aga see on ainult osa tema heliloomingust – Segerstami orkestriteoste nimekirjas on lisaks sümfooniatele veel terve sari “Lillekimpe” (“Flowerbouquette”), millest nr 43E aastast 1993 on pealkirjastatud nii: “Peetr Lilje, Aleksandr Skrjabin & Ernest Chausson in Memoriam”.…
-
On mitmesuguse suunitlusega kontserte, alates interpreedi eneseimetlus-show’dest kultuurilooliselt harivateni. Neid justkui eri žanris muusikasündmusi ei saa mõõta ühe ja sama mõõdupuuga. Siiski! Kontsert kui esinemisvorm taotleb alati publiku kaasaelamist või vähemalt mõistmist.
“Ajaloo ilu” on ansambli Corelli Consort äsja lõppenud sari. Viimane ja menukas kontsert anti 19. II Kadrioru lossis, esinejaks ansambel barokiajastu pillidel, täpsemalt Lasma Meldere (Läti) I viiul, Mail Sildos II viiul, Martti Mägi vioola, Tõnu…
-
Mida elus elatakse, saab isiksuseks.
Isiksus ongi elu kokkuvõtt – ajaks muutunud ruum,
Mis tahab olla suuremas ruumis, selles,
Mille nimi on kevad või taevas või armastus.
Jaan Kaplinski
Kuulanud Estonia renoveeritud ooperisaalis Mozarti ooperi “La clemenza di Tito” (“Tituse halastus”, 1791) kontsertettekannet, oli tagantjärele veel mitu päeva selline tunne, nagu oleks viibinud kuskil väga kauges ja uskumatult puhtas maailmas. Maailmas, kus peetakse lugu ustavusest, aususest, sõprusest, omakasupüüdmatusest ja kus…
-
Tõnu Kõrvitsa muusika on ühtaegu pastelselt pehme ja romantiline ning impressionistlik. Ja sellisena haruldane nii Eesti kui muu maailma uue heliloomingu hulgas. Ka on tema muusika tugevalt ning tavatult programmiline, ikka seotud mingi kirjandusliku aluse või meeleolu, looduspildiga. Ja need meeleolud on Kõrvits ise ka paberile pannud. Nii et sel kontserdil sai kavast lugeda iga loo juurde kuuluvat.
“Kui päike on loojunud, on mõne aja horisondil näha…
-
CD TÕNIS MÄGI. VESTLUS HERMANNIGA. © Tõnis Mägi 2005
Kunagi oli just riigi esimesel kommertskanalil Kuku raadios üks vahva muusikasaade, kus mängiti palju vanu ja/või eriskummalisi asju. Mis veel kummalisem, seda saadet tegi üks põnevamaid eesti lauljaid. Ehk selle saate tõttu, aga ka nende laulude tõttu, mis ta tollal sisse laulis (nt plaadil “Hüüdja hääl”, 1994), jäi Tõnis Mägi mulle, tollal teismelisele, meelde kui valgustaja, inimene, kellele…
-
Sellarsi festivalil tuleb esiettekandele ka John Adamsi teos “The Flowering Tree”, olulisem on aga soomlanna Kaija Saariaho uusooper “La Passion de Simone”. Saariaho ooper põhineb Amin Maaloufi libretol, Peter Sellars lavastab selle ise Theater an der Wienis, dirigent on Susanna Mälkki. Ooper on Viini, Los Angelese FO, NY Lincolni ja Londoni Barbicani keskuse ühistellimus.
Idealistlik festival pakub siia kõrvale rohkelt ka filmi, arhitektuuri jm. Neuwirth ütleb, et…
-
Barokkmuusika festival: ansambel IL FONDAMENTO (Belgia) PAUL DOMBRECHTI juhatusel Estonia kontserdisaalis 8. II.
Tänu Belgia saatkonnale sai barokifestivali publik kaasa elada maailmakuulsale ansamblile Il Fondamento Paul Dombrechti juhatusel. Nii Dombrecht kui kollektiivi külalisdirigent René Jacobs on tunnustatud barokkinterpreedid ja -asjatundjad. Brüsselis tegutsev ansambel esitab barokkmuusikat autentsetel pillidel kõikjal Euroopas, on oma ala juhtivaid kollektiive. Nende plaadistusi on tunnustatud kõrgeimate autasudega, näiteks viimane plaat Faschi avamängudega – tema kompositsioonistiilist…
