-
Miks selline kava ja muusikavalik?
Tegelikult on see RAMil juba kolmas kava itaalia muusikast. Kogesin Euroopa koorimuusikaakadeemias veel kord, kui rikas on itaalia koorilooming ajastutelt, keelelt ja muusikalt. Seega on ka kontsertideks sobivaid teoseid palju. Aga materjali kättesaamine võttis aega – itaallaste käest saab kergemini lubadusi kui noote. . . .
Kontserdil on kaks selgelt eristuvat osa: religioosne ja ilmalik. Nii kajastub esimeses itaallaste sügav religioossus ning teises nende kirglikkus, emotsionaalsus,…
-
Pealkiri on teadagi laenatud jutukirjanikult Herman Sergolt ning aktuaalsemalt liiklusteemaline variant võinuks olla ka “Pinnatuisk ja lumevaalud”. Mõte jääb peaaegu samaks ning peas hakkas see keerlema viimase ERSO kontserdi (9. II) ajal ja järel.
Soliidne kava, mis koosnes Prokofjevi populaarseimast Klaverikontserdist nr 3 C-duur op. 26, mille solist oli Vladimir Mištšuk, ja veel populaarsemast Beethoveni sümfooniate Sümfooniast nr 5 c-moll op. 67, dirigendipuldis orkestri peadirigent Nikolai Aleksejev. Vladimir…
-
Niisiis algas kontsert Clérambault’ dramaatilise kantaadiga “Zephire et Flore”. Muide, lisaks kavalehele jagati abimaterjalina välja ka kantaatide prantsus- ja eestikeelsed tekstid, mis on korraldajatest hästi kena. Olgu see üks või teine autor tolleaegsest prantsuse õukonnast, siis kantaatide vormiline struktuur nägi ette ikka ühtmoodi: aaria, retsitatiiv, aaria, retsitatiiv, aaria näiteks Clérambault’ kantaadis. Aariatele on aeg-ajalt või ehk vajaduse korral lisatud ka omadussõna, nagu näiteks tendrement (õrnalt) või…
-
Karmen Puis ja Roland Liiv. alan proosa
Lavastus on sündinud koostöös Läti Rahvusooperiga, lavastaja on Indra Roga, lavakujundus Andris Freibergs, kostüümikunstnik Kristīne Jurjāne, koreograaf Ilja Vlassenko, valguskunstnik Igor Kapustin – kogu meeskond Lätist. Lauljad on seekord kõik omad, neist aga veidi hiljem.
Händel on kindlasti barokiajastu muusikaloo võimsamaid nähtusi. Tema muusikas on ajastu ülev ekstaatilisus, särav ilutsemine ja tunnete puhtus parimas kontsentratsioonis. Händelit on nimetatud kosmopoliidiks sõna parimas…
-
Ma ei taha öelda, et minust sai alguse rock’n’roll, kuid ma ei mäleta ka kedagi teist, kes oleks niisugust muusikat enne mind pakkunud.
Fats Domino
Omamoodi seletamatu fenomen nii klassikalise New Orleansi rütmibluusi kui rock’n’roll’i tõlgendajana on olnud Fats Domino. Tema lõdvalt rulluv boogie-woogie stiilis klaverimäng ja meeldivalt “suitsusoe” lauluhääl on tootnud hulgaliselt rock-muusika pärle. Domino ei olnud ehk varase rock’n’roll’i kõige karismaatilisem, innovatiivsem ja karmim figuur,…
-
Maria (Julia Zenko) ukerdab inimmetsa jalgade vahel. pressifoto
Berliinis esietendunud Astor Piazzolla tango-ooper “María de Buenos Aires” on omaette märk uue suuna ooperilavastuste reas. Nii tugevalt psühholoogiliseks lavastatud ooperit näeb harva. See ei olnud mitte enam psühholoogi, vaid juba psühhiaatri pilguga lahti harutatud ja publiku ette toodud.
Muidugi pole ooperi faabula kaugeltki mitte isemängiv, aga samas laia vaimset tagapõhja avav. Ilmselt suunas ka see eripära lavastaja Katja Czellniku…
-
1941. ja 2006. aasta vahele on jäänud nii mõndagi, mis kontserdiasutuse tänase tegevuse taustal (mida iseloomustab peamiselt klassikalise muusika kontsertide kuulajate ette toomine) võib mõjuda ka kurioosumina. Näiteks fakt, et Estonia kontserdisaali seinte vahelt on alguse saanud Vanalinnastuudio, varieteeprogrammid (sic!), rääkimata N Liidu avarusi väisanud menubändidest. Praeguse EK suureks teeneks, lisaks erisuguste muusikaürituste produtseerimisele, võib pidada nüüdisaegsete kontserdisaalide ehitamist Pärnusse ja Jõhvi ning Tallinna Tartu saali kaasajastamist.…
-
Kaks nädalat kestnud ja mitmeid muusikaorganisatsioone ühendanud suur koostööfestival “Mozart 250” jõudis väärika finišijooneni läinud reedel, täpselt Wolfgang Amadeus Mozarti 250. sünniaastapäeval. Sestap olid kohal Eesti valitsuse ja Austria suursaatkonna esindajad ning asjakohased tervitussõnad ütles publikule enne piduliku õhtu algust festivali patroon, Austria suursaadik Jakub Forst-Battaglia. Ühe suure ürituse lõpp oli aga ühtlasi teise algus – kõnealune kontsert “Mozart & Randalu” juhatas sisse samanimelise uue kontserdisarja.
ERSO…
-
Näeme donžuanluse muutumatut olemust barokiajast tänapäevani – publikuni jõuab see filosoofiliste tekstide ja tantsukeele abil. Nii ambitsioonikalt esitas koreograaf Anu Ruusmaa eesti tantsijate suhte heliloojaga.
Mozarti pidustustega seoses tehti Mozarti tegelaste erutavate natuuride lahtimõtestamise katseid paljudes kultuurimetropolides. Ja näha võib just filosoofilises plaanis otsinguid, mitte pelka isemängiva süžee ümberjutustamist või efektset illustreerimist.
Kui ajaleht Berliner Tagesspiegel teeb ülevaate Euroopa huvitavamatest Mozarti lavastustest, siis on esimesena mainitud Pariisi Ooperi…
-
See oli üks kummaliselt tähendusrikas muusikaõhtu. Esmapilgul kontsert nagu sajad sellelaadsed: väike saal kusagil linnaääre talviselt pimeda pargi serval, väike orkester, vähetuntud teosed. Ootamatult tundsin aga esinduslike, pompoossete saalide ja prestiižsete esitajate tunde kestvate kontsertide kõrval, et see oli nagu pisike kalliskivi, mis ootamatus ilus sädelema hakkas ja veel hiljemgi südant soojendas. Kipun arvama, et W. A. Mozarti hing oli tol sünnipäeval koos Euterpega just sellistes stiilsetes…
