-
Et juulikuus Pärnus ennast kuuldavaks-nähtavaks teha, selleks ühest trummist ei piisa. Festival ?Klaaspärlimäng? alustab 16. juulil kell 19 Rüütli ja Nikolai tänava ristmikult löökpilliorkestriga ja haarab kõik uudishimulikud kaasa Eliisabeti kirikusse, kus Baden-Badeni Sümfooniaorkester tervitab kõiki Pernau-Pernau muusikasõpru avamänguga ooperile ?Don Giovanni?, mis teadagi Mozarti sulest. Kontserdi solist Piotr Anderszewski (klaver, Poola) on maailma tippude hulgast, 2001. aastal vääris ta Royal Philharmonic Society auhinna ?Parim instrumentalist?,…
-
Aarne Saluveeri ja ETV tütarlastekoori hooaeg pole veel läbi. repro
Arnhem on tugevate traditsioonidega konkurss, sel aastal osales kokku 33 koori Venemaalt, Arubalt, Rumeeniast, Ukrainast, Ungarist, Poolast, Ugandast, Hollandist, Hispaaniast, Moldovast, Leedust, T?ehhist, Slovakkiast, Saksamaalt ja Sloveeniast. Osalejad valiti eelneva plaadivooru põhjal, ETV tütarlastekoor sai konkursikutse festivali korraldajatelt.
Lisaks noortekooride ja -vokalistide konkursile toimus Arnhemis ka noortefestival, mille raames korraldati meistriklasse, kursusi ning kontserte. Konkurss toimus seitsmes kategoorias:…
-
Plaadi väljatulekuga kaasnes kontserdi mõõtu esitlus Kloostri Aidas, kus mängiti ka mitmeid uusi lugusid, mis näitasid Peipmani haaret ja loomingulisust: need olid albumi omadest samm edasi. Sama võib mingil määral öelda ka plaadilugude uute esituste kohta. Kontserdi ja CD meeleolude erinevus viitab Peipmani tabamatusele ja tundlikkusele: plaat on asisem ja tõsisem, kontsert pakkus iga hetkega väga palju uut ja kummastavat.
Peipmanil kui heliloojal on mitu iseloomulikku tugevust:…
-
Ainsana Eesti suvistest muusikapidustustest avab XIII Rapla kirikumuusika festival oma tänavuse programmi oratooriumiga, pealegi veel esiettekandes. Reedel, 22. juulil kell 19 hakkavad Rapla kirikus Tõnu Kaljuste dirigendikäe all kõlama tänavuse tähtpäevahelilooja (märtsis möödus 100 aastat tema sünnist) Enn Võrgu (1905 ? 1962) piibliainelise oratooriumi ?Valvake!? esimesed helid. Enam kui poolteist tundi kestvast 1952 ? 1955 kirjutatud suurteosest on siiani esitatud (siinsamas Rapla kirikus 1956. aastal autori…
-
Eesti rokil on praegu kaks päästepaati, ausalt öelda lausa päästelaeva: indi ja metal. Mainstream kui selline on omadega üsna soos, nimetada saab vaid mõnda omanäolisemat ja julgemat loovat kollektiivi. Ning kuigi ?Eesti muusika karika? ? põhimõtteliselt ainsa telesaate, kus sel kevadel eesti rocki järjepidevalt näha sai ? kogupilt ei olnud kõige hirmsam (nagu kartsin), oli sääl siiski vähe üllatuslikku. Ning finaali jõudsid kaks gruppi, kes esitavad…
-
Tõsi, autor annab ka vioolale võimaluse neid teoseid esitada, aga selle potentsiaali vallapäästmine on ikka veel vioolamängijatele suur ja ahvatlev võimalus. Pärast op. 115 täiuslikkust tundis autor ennast loominguliselt kui uss, kes sööb oma saba, ning konstateerib kirjas Klara Schumannile, et saabunud on ?ajaloo lõpp?. Sellele lõpule järgnes veel neli oopust klaverile ning siis ?jälle? klarnet eespoolmainitud sonaatidega.
See tulemus on järjekordne tõestus interpreedi võimest sütitada helloojat,…
-
Meenub Neeme Kuninga lavastatud Napoleoni-lugu, kus osalejate-laste konkurss ning nende koolitamine kasvas vaat et huvitavamaks ja erilisemaks kui lavastus ise.
Ja selle projekti lapsed. Väljavõte pressiteatest: ?Päeva esimese poole veetsid lapsed teatrimajas. Nad tutvusid siinsete ametite ja tegemistega. Koos artistidega valmistati ?Pöial-Liisi? muusikaetendus. Lapsed ise tegid kunstnikutöö, lavastasid, näitlesid, laulsid, mängisid pille jne. Päeva teise poole veetsid lapsed väljapool maja: käidi loomaaias, kinos, ujumas, külastati muuseume.?…
-
Järgmine traditsioon viis rahva ja Eesti Rahvusmeeskoori (Saare ?Hällilaul? ja A. Kapi ?Püha paik?) kalmistule (18. VI), oma lilled, küünlad ja südamlikud sõnad muusikaõpetajalt Riina Mankinilt said Artur ja Villem Kapp, Mart Saar, Julius Vaks, Ilmatari koorijuht Albert Pettinen ning tänavu jaanuaris varisenud endine linnapea Rein Valdmaa, kelle vaid paariaastase töö tulemusena on linn omandanud armsa ilme ja kellele festival oli olnud suuresti südameasjaks.
Enne järgmiste kontsertide…
-
Muusikafestival ?Tubin ja tema aeg? oli Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühingu, Eesti Kontserdi ja Eesti kultuuriministeeriumi suur ühistöö, mille käigus kõrgusid muude Tubina 100. sünniaastapäeva tähistavate ettevõtmiste üle 10 sümfooniakontserti 8 orkestriga 10 dirigendi juhatusel.
Tubina festivali nimetati kõikides meediakanalites sümfooniliseks paraadiks ja seda see oligi, kuid lisaks kõigele, mis hetkel nii tähtis ja uhke, mida saab suure joonega reklaamida ja meenutada, oli siin palju püsiväärtuslikku, mille mõju…
-
Julge pealehakkamine on pool võitu ja nagu nüüd juba IV Klaudia Taevi nimeline noorte lauljate konkurss Pärnus tõestas ? mitte pool, vaid koguni täisvõit. Aastaid tagasi väikelinnas tegutsenud ülimalt entusiastliku lauluõpetaja endiste õpilaste algatatud võistlusest, mis esialgu tundus üsna lokaalse tähendusega, on kasvanud rahvusvaheline ja kõrgetasemeline noorte lauljate võistlustander. Juba teisel korral tuli võitjaks sopran Anna Samuil Peterburist, kes nüüdseks on Moskva Suure Teatri solist ja…
