-
Manfred Honeck
Eesti on alati olnud Euroopas, aga Euroopa, täpsemalt Euroopa sümfoonikud on justkui tänavu avastanud Eesti. 22. maist 21. augustini on meid külastanud 14 (!) sümfoonilist kollektiivi ja üks neist, Helsingi Linnaorkester, koguni kaks korda. Tunnistagem, et selline sagedus on nähtusena ülimalt huvipakkuv, sest meid külastanud esmaklassiliste orkestrite seast võib neist vähemalt paar kõrgklassi ning ühe ekstraklassi paigutada.
Heade orkestritega käivad koos, muide, ka head…
-
Eesti Muusikaakadeemia sümfooniaorkester ja dirigent Paul Mägi esinesid 8. augustil festivali ?young.euro.classic? raames Berliini stiilses kuldses Kontzerthausis. Peaaegu täissaalile (ja see saal pole just väike) mängitud kavas kõlasid Ülo Kriguli teose ?Jenzeits? esiettekanne, Arvo Pärdi III sümfoonia ja Eduard Tubina V sümfoonia. Festivali taseme kohta võiks palju öelda ainuüksi fakt, et kaks päeva varem juhatas samas saalis itaalia noorteorkestrit Krzysztof Penderecki.
Usun, et sellest esinemiskogemusest ning innustunud…
-
Poolas Płocki linnas Wisła jõe kaldal toimus 5. ? 7. VIII järjekordne elektroonilise muusika ja visuaalide festival. Tegemist oli sealmail juba kolmanda selletaolise piletita üritusega, mis kahel eelmisel aastal kandnud nime ?Astigmatic?. Ent tänavu olid kaubamärgi Astigmatic omanikud mingite korralduslike konfliktide tõttu sunnitud enda peo püsti panema hoopis Gdynias ? kiusu mõttes muidugi täpselt samal ajal! ? ning käesoleva festivali pealkirjaks sai sedapuhku lihtsalt ?Płock 2005?.…
-
Nõudliku muusikasõbra jaoks kaalub hea kontsertvõte alati üles stuudios lindistatu, sest publiku ees esinedes suudab interpreet enamasti anda endast emotsionaalselt rohkem kui stuudioseinte vahel. Ei ole väheoluline ka see, et nendele CDdele salvestatud kaks ja pool tundi hoolikalt välja sõelutud muusikalist materjali jätab jälje peale Saaremaa ka kogu Eesti kultuurilukku. Võib ju juhtuda, et nii mõnelegi artistile jääb Kuressaares esinemine esimeseks ja ka viimaseks ülesastumiseks Eestis,…
-
Meie muusikakultuuri üheks fenomeniks on teatavasti võimas rühm maailmatasemel dirigente. Enamik nende tegemisi leiab aset merede ja mägede taga, tavaliselt metropolides, mis kuhjavad kokku kaunite kunstide hiilgust. Pigem reegli kui erandina on neil raja taga ?oma? orkester või isegi mitu, kus nad on peadirigendiks või muusikadirektoriks. Legendaarne on olnud Neeme Järvi töö Göteborgi orkestri rahvusvahelisse tippu viimisel, värvikaid näiteid tema ja teiste Eesti dirigentide viljakast partnerlusest…
-
4. augustil esines Nigulistes belgia organist Edward De Geest. Kava esimese poole täitis Johan Sebastian Bachi orelilooming, teises pooles kõlas XX sajandi Euroopa orelimuusika.
Belgia külalise Bachi tõlgendustes torkas otsekohe silma jäigavõitu, pateetiliselt jutlustav kõneviis. Vähemasti kahes esimese teoses (Prelüüd ja fuuga c-moll, koraaliprelüüd ?Erbarm dich mein, O Herre Gott?) lõi selle mulje meetrumisümmeetria rõhutamine koos raskepäraselt pidulike retooriliste aeglustustega. Luterlus muidugi ongi mõne teise religiooniga võrreldes…
-
Koos Erkki Rautioga saabus Pärnusse legendaarne instrument, XVII sajandist pärit Cremona meistrite perekonna Amati t?ello. Ka selle instrumendi ajalugu on hästi põnev. Saksa t?ellovirtuoos Friedrich Wilhelm Grützmacheri (1832 ? 1903) omandusse kuulusid Amati ja Stradivari t?ello. Yrjo Selin õppis Grützmacheri juures ja Amati liikus läbi tema kuni Selini õpilase Rautioni. Olen saanud seda pilli näha, kuulda, katsuda ja isegi sellega häält tekitada ning sellest tegevusest tekkiv…
-
Mozarti ja Salieri muusika filmiga ühendamine on üks lihtsamaid teid ja kindla peale minek. See-eest ei tekita aga kahtlusi sisus ega mõju kommertslikult. Kontsert oli tõesti hea ja seda nii ideelt kui teostuselt.
Nii filmist kui esitatud muusikast jäi kõlama sama sõnum. Põhjused, miks kumbki helilooja piisavat tunnustust ei saanud, olid need, et Salieri oli liig tavaline ja omas ajas kinni, Mozart jälle liialt sellest ees. Muusikast…
-
Nende eesti publikule tuntud märkide seas üks omanäolisemaid on ansambli Vox Clamantis kooslus organist Aare-Paul Lattikuga. Kuigi Vox Clamantise uuemad projektid on seotud pigem Küberstuudio ja mitmete eesti jazzmuusikutega, oli 2. augusti kontsert orelifestivali raames otsekui tagasivaatepilk aastate taha. Vox Clamantise juht Jaan-Eik Tulve tuli juba seitsme aasta eest välja projektiga, mis rõhutas Arvo Pärdi loomingu seotust varajase muusika ja gregooriuse koraaliga. Kindlasti ühendab Pärdi loomingut…
-
Noor laulja Merle Silmato on lõpetanud Eesti muusikaakadeemia 2001. aastal Urve Tautsi käe all ning Sibeliuse akadeemia 2004. aastal Anita Välkki juhendusel. Merle Silmato ei pelga konkursse: ta võttis osa kõrgetasemelisest Mirjam Helini konkursist juba aastaid tagasi ning võitis 2001. aastal III preemia Klaudia Taevi nimelisel konkursil Pärnus.
Merle Silmato karjäärileht ei ole ei pikk ega kirju, kuid seda perspektiivikam. Temast õhkub professionaalset pühendumust, mille tunnistuseks kõnealuse…
