-
Ja siis see müsteerium algas. Lühikese keskendumishetke (palvuse?) järel alustas Iegor Reznikoff laulu. Kõndides rahulikult-aeglaselt mööda kirikut, küll altaripoolses osas, küll liikudes vahekäigus ja külglöövides ning kiriku tornipoolses otsas – aeg-ajalt väga lähedal kõikidele kuulajatele. Oli ükskõik, kus ta seisis või kõndis, tema laulu meloodia aeglased, vokaalsete kaunistustega rikastatud helid täitsid kogu suure-kõrge Niguliste kiriku. Ärge arvake, et see oli ooperilaulja võimas hääl! Ei, see oli…
-
foto: anne-malle hallik
Helilooja Gija Kantšeli (1935) kohta öelda lihtsalt “tark inimene” on selge lihtsustamine, palju õigem ehk täpsem iseloomustus on venekeelne sõna “mudrõi” – mida eestikeelne vaste “elutark” minu arvates ka täpselt ei seleta. Sel venekeelsel sõnal on palju sügavam sisu, eelkõige kõikehõlmavat austust ja ausat uhkustunnet küpses eas looja vastu, kelle elutöö on üldtunnustatult rahvuslik aare, kelle poole vaadatakse nii lootuses kui armastuses.
27. septembril…
-
Seda ažiotaaži võib ju võtta kui omaette toredat sündmust: ikkagi süvamuusika kontsert Rakvere linnas, kirik juba mitu tundi varem rahvast täis, et istuma saada. Omaette fenomen. Aga ega paljud, kes seisid, head kuulamiselamust ikkagi ei saanud, kuna selleks, et niisugust meditatiiv-religioosset muusikat kuulata, peab saama ka ise rahulikult ja lõõgastunult olla.
Sel kontserdil oli kõik eriline. Kui publiku enamus seisis, siis Tõnu Kaljuste Eesti Filharmoonia Kammerkooriga istusid.…
-
KAMMERORKESTER TÕNU KALJUSTE dirigeerimisel Stockholmis Gustav Vasa kirikus 11. IX, kavas ARVO PÄRDI teosed.
11. IX õhtul sai mitmes Euroopa maa raadios kuulata Pärti, otse: Stockholmist kanti Euroopa Ringhäälingute Ühenduse (EBU) vahendusel üle kontsert Gustav Vasa kirikust, kus esinesid äsja Eestist saabunud Tallinna Kammerorkester ja Rootsi Raadio Koor Tõnu Kaljuste juhatusel. Sama kava esitati 9. IX Eesti põhjapoolseimas paigas Viinistus, endises kalavabrikus, mis nüüd kultuuripaigaks saanud.
See kõik on…
-
Õigeusu muusika festivalist “Credo” on selle kunstilise juhi Valeri Petrovi eestvedamisel kujunenud enam kui kümneaastane traditsioon. Samas niisugune traditsioon, mis avardab meie kuulajate maailmapilti kaugemalegi kui vaid vene õigeusu kultuuriruumi – seekord tänu Liibanoni laulja Ghada Shbeiri esinemisele koguni süüria ortodoksi kirikumuusikasse. Nagu sellel festivalil juba tavaks saanud, oli tänavugi esinejaid n-ö seinast seina: kõrvuti niisuguste proffidega nagu Moskva Patriarhaadi Koor ja Orthodox Singers ka lastekoorid…
-
Muusika tuum on kõlas ja väljendusrikkuses, mille vahendajaks ja vastuvõtjaks on inimene. Loomulikult võivad ka teistsugused olendid muusikat teha ja vastu võtta – igaüks omal moel, mida me võib-olla veel ei mõistagi. Inimmuusikud on justkui “kahesoolised”: heliloojana, ühtaegu nii viljastaja kui viljastatav ning interpreedina seda “endast läbi lastes”, kujutledes ja esitades nii mõjutaja kui mõjutatav. Muusika mõjub teiste hulgas ka heliloojale ja interpreedile endale, eriti laulmise…
-
Nädalapäevad tagasi esietendus Soome Rahvusooperi laval Giacomo Puccini “Manon Lescaut”, millel on helilooja loomingus märkimisväärne tähendus, kuna just see lavateos avas Puccinile maailmakuulsust toonud ooperite nimistu. Tegu on suure veristi kolmanda lavateosega, mida pärast maailmaesietendust 1893. aasta 1. veebruaril Torino kuninglikus teatris on mängitud ja mängitakse edasi paljudel maailma lavadel.
Eestis pole Puccini “Manon Lescaut’d” senini lavastatud, mistõttu pakub põhjanaabrite ooperietendus erilist huvi. Küll aga on meil…
-
Legend on sündinud kuuekümnendatel, kui ilmusid müügile Supraphoni vinüülid Tšehhi Filharmoonikute salvestistega Karel Ancerli (1908 – 1973) juhatusel. Karel Ancerl oli kaheksateist (1950 – 1968) aastat nende peadirigent ning just siis võimendus ka meie teadvusse orkestri legendaarne “tšehhi kõla”, seda enam, et Ancerl neil kuuekümnendatel külastas ka Eestit ja tollane Eesti Raadio SO sai aimu, kuidas sel tasemel tööd tehakse.
Tegelikult sündis legend Vaclav Talichiga, kes oli…
-
Muusikateadus on kunst nagu ka interpretatsioon. Interpreet ei tee teoreetilist analüüsi kõrgtasemel, kus teeb seda muusikateadus. Arvud, valemid, kompositsioonimeetodite teadvustamine on interpreedi seisukohast pigem kaasaaitava kui määrava tähtsusega kõlakujutluse sünni ja interpretatsioonilise planeerimise protsessis. Teiselt poolt: teoreetilist analüüsi mõistmata või, veelgi hullem, seda välistades võivad interpreedi tiivad poolel teel Seletamatu juurde põletada saada. . . .
Interpreeti suunavad esitatava muusika vaimu tabamisele tihti just spirituaalsed alused ja needsamad “hämarad müstifikatsioonid”,…
-
Ehk on see julge väide, aga väita tihkan ometigi: Kago on tänase Eesti üks õrnemaid lüürikuid. Kui meil üldse on tõsiseltvõetavaid uue generatsiooni singer-songwriter’eid, siis siin on üks mees, kes passib seda traditsiooni esindama ja jätkama. Ta hääl ja iha lüüriliste meloodiate järele vastab sellele poeetikale, mida võiksime oodata tolt uuelt esiõuelaulikult. Muidugi, paraku või õnneks, esialgu on me turg niisugune, et Sommerist veel tähte ei…
