-
Sama teemal ? ERSO ja Marianna Tarassova.
-
NYYD Ensemble?i ettevõtmisi Kageliga olen huviga jälginud ennegi. Kagel katsetab publiku peal, kuidas eksperimendid toimivad, see sunnib publikut omakorda leidma ?teosele? kui sellisele uusi vaatenurki ja paneb küsima: ?Mis on õigupoolest kunstiteos?? Sama keerulisse seisu seab ta aga ka interpreedi, kellelt tema karakterite tõlgendamine nõuab sageli ka erilist näitlejameisterlikkust. Nii ka seekord.
Avalugu ?Doppelsextett? (2000 ? 2001) oli kuuldud kolmest loost kõige teatraalsusevabam, kui pidada silmas visuaalseid…
-
Üpris närb ja abitu tundub kirjutada ajalehes kontserdist, mille ilusaimad hetked ja mõtteline telg on gregooriuse laul. Väga ülekohtune oleks ka sellest kirjasõnas üldse mitte välja teha. Pidades õigemaks hoiduda õõnsasõnaliselt mõjuvast kiitusest, ütleksin Jaan-Eik Tulve ja ansambli Vox Clamantis kohta vaid niipalju, et nad on eesti kultuurielus ühed kõige suurema intellektuaalse õnne pakkujad ja uue loomingu inspireerijad. Viimati mainitud virgutav jõud sisaldub (vist järjest rohkem)…
-
Kadrioru loss on paik, kus kohtuvad head tuttavad nii laval kui saalis. 23. I kohtusid laval ?Akadeemilise kammermuusika? sarjas viiulikunstnik Liliana Tamm-Maaten pianist Ia Remmeli ning abikaasaga, klarnetist Ott Maateniga. Tugeva prantsuse kallakuga kava ei ole üllatus, sest nii Liliana kui Ott Maaten on õppinud ja töötanud mõnda aega Prantsusmaal. Huvitavat oli viiulirepertuaarist terve õhtu jagu. Kui Hillar Kareva ?Zephyros-Läänetuul? tsüklist ?Aiolose paun? oleks esitatud ilma…
-
Solisti tutvustuseks niipalju, et Maren Ülevain lõpetas 1984. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis dotsent Urve Tautsi lauluklassi. 1977 ? 1990 töötas ta rahvusooperis Estonia kooriartistina, täites ka soolorolle. Laulja on tegutsenud G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis õpetajana ning mitmete kooride juures hääleseadjana, täiendanud end G. Gulkina, dotsent L. Sauli ja professor E. Märtsoni juures. Praegu on ta vabakutseline solist, esinenud soolokontsertidega nii kodu- kui välismaal. Hiljuti valmis…
-
Räägi palun oma USA debüüdist, mis oli just nüüd, jaanuari keskel.
Juhatasin nelja kontserti Neeme Järvi uue orkestri, New Jersey Symphony Orchestra (NJSO) ees ja koguni nende uue aasta esimeses pidulikus sarjas festivalil ?Northern Lights? (?Virmalised?). Maestro Järvi oli mind soovitanud, ta ise dirigeeris festivali avakontserdid ning viimased õhtud. New Jersey SO on suurepärane orkester, väga professionaalne, suure potentsiaaliga ja tüüpiline ameerika kollektiiv oma kiire töö ja…
-
IMG style=”WIDTH: 195px; HEIGHT: 221px” height=221 alt=”” hspace=0 src=”https://sirp.kultuuriveeb.1kdigital.com/images/stories/280105/13.jpg” width=243 align=baseline border=0>
-
style=”WIDTH: 182px; HEIGHT: 224px” height=224 alt=”” hspace=0 src=”https://sirp.kultuuriveeb.1kdigital.com/images/stories/280105/17.jpg” width=187 align=baseline border=0>
-
Üritused jagunesid ?anrite kaupa (?Experiment?, ?Traditional?, ?Music and Words/Images/Space?, ?Öökohvikontsert?, ?Põhjala ja maailm?), ka festivaliraamat pakkus essee iga teemajaotuse kohta. Kaasatud olid Taani Raadio SO ja Sinfonietta, Malmö ja Helsingborgi SO, enamuses kammerplaanis kavad, millest köitvamate hulgas mammutkontserdid ?Changing Places? (kõigis kolmes linnas). Alustati Taani Rahvusgaleriis: külalistena olid kohal Kammerensemble Neue Musik Berlin ja Birmingham Contemporary Music Group, samuti norralaste Poing ja Vertavo Quartet, dirigent Ed…
-
Mõistagi teatakse Kaljo Raidi heliloojana märksa paremini ? on ta ju tuntud kahe sümfoonia (1944 ja 1949), Concerto grosso (1945) ning sümfoonilise proloogi ?XX sajandi Hamlet? (1948) autorina. Märkimisväärse jälje on jätnud ta ka kammermuusikasse, mille märksõnadeks on kahtlemata kaks keelpillikvartetti (1942, 1944), trio viiulile, t?ellole ja kontrabassile (1947) ning tema klaverimuusika (sealhulgas kolm sonaati, kaks süiti ja sonatiin).
Ent ka koorimuusikasse jättis Kaljo Raid oma tähelepanuväärse…
