Nii nagu igas organisatsioonis, peab ka riigis pühenduma senisest enam reatöötajaile, sest asutusi hoiavad käigus just nemad.
Ühel novembrikuu esmaspäeva õhtul põikas minu poole Óðinni tänavasse sisse Pärtel-Peeter Pere. Esimese viie minuti jooksul leidsime ühised tuttavad, edasi rääkis Pärtel mulle kohaturundusest. Olin muidugi kõrvust tõstetud, et eesti noormees on palutud Islandi riigiasutusele midagi nii peent õpetama, ja uurisin lähemalt, kuidas Eesti turundamine edeneb.…
Ambitsioonikas Eesti kaart, mis ilmus Prantsuse ajalehes Le Petit Journal 19. V 1918. Kaart on tõenäoliselt joonistatud Eesti esindaja Karl Robert Pusta näpunäidete järgi.
Esimese maailmasõja lõpujärgus ja selle järel aset leidnud rahvaste vabanemislainet polnud pea keegi osanud ette näha. Kui see kord aga saabus, oli äärmiselt oluline õigel hetkel ajavaimule reageerida.
Rein Müllerson: „Ühe suurriigi ambitsioone ja arrogantsust ei ohjelda kahjuks õigus, vaid teise suurriigi ambitsioonid.“
Rein Müllerson on rahvusvahelise haarde ja tuntusega eesti õigusteadlane, kes enda sõnul kipub olema opositsioonis peaaegu, et igal pool. Ta on nõustanud Mihhail Gorbatšovi järel ka Lennart Merd, Mart Laari jmt eesti poliitikuid, ent on tänase Eesti poliitilise peajoone suhtes üsna erimeelt.
Ehkki olete Eesti iseseisvaks saamisse nõuga tublisti panustanud, avaldasite…
„Lumi on muinasjutt, hei-hei, lumi on ime,“ räppisid oma ugrilikul moel Alo Mattiiseni laulu Lillehammeri olümpiamängude eel tollased kahevõistluse staarid Allar Levandi, Magnar Freimuth ja Ago Markvardt. Ei, siin ei hakata analüüsima eesti suusatajate saavutusi või otsima valemit medalikonkurentsi tagasi murdmiseks.
Hoopis lumi on Eestis viimastel aastatel nii haruldane külaline, et hääled aeti sisse ka ime(mis)masinale. Eesti ainust lumerongi, mis meenutavat kollast kartulikombaini, ei ole töötamas nähtud…
Kui toetajanimed uudisest välja jäävad, pole see kultuuri toetamist soosiv sõnum.
Istusin kaks aastat tagasi muusikafestivali TMW avamisel. Festivali toetajate esindajad ütlesid tervituseks mõne sõna ja jätsid lava päevakangelase päralt. Peakorraldaja oli õnnelik toetajate üle, kes võimaldavad maailma ja inimesi paremaks muuta. Kaamerad surisesid, tehti pilti. Kindlasti õnnestub meedial toetajaid näidates ka rohkem uute toetajate raha kultuuri juurde meelitada, arvasin naiivselt.
Sama õhtu meedias…
Maailmalõpukell näitab 23.58, kuid meie ei keskendu igavikulistele väärtustele ega pinguta ellujäämise nimel.
Kui laev hakkab põhja minema, olgu siis tegelikult või filmis, võib leiduda üks salgake stoikuid, kes selle asemel et päästepaatide pärast kakelda, rahulikult musitseerib. Iga elu on määratud lõppema. Miks mitte minna lõpule vastu rahumeelselt, otsides tasakaalu?
Üheks põhjuseks valida teistsugune käitumisviis on lootusekübemeke, tibatilluke lootusekübe, et veel on võimalik ellu…
Oma teise kodumaa integratsioonivõime suhtes on Julia Kristeva üpris positiivselt meelestatud. Prantsuse kultuuri ühtlustamisvõime, mis on osanud vastu võtta ja liita sajandite jooksul eri mõjusid ja etnoseid, on läbinud oma klassikalised katsed. Pildil vaade Champs-Élysées’ avenüüle Pariisis.
Ajad muutuvad ja võõrad muutuvad koos nendega. Kristeva „Võõrad iseendale“ ilmus 1988. aastal ja kolmkümmend aastat hiljem tundub raamat rahulik, alaku see pealegi efektselt: „Võõras: raevukramp mu kõris . . . .“ Maailm 1980ndate lõpul, kui idablokk oli lagunemas ja mõne meelest ajalugu lõpule…
Kui meil oleks vaja tühja koha pealt kibekiiresti formuleerida käitumisjuhend, kuidas Venemaa kõrval hakkama saada, ja käepärast oleks ainult Mihhail Zõgari raamat „Kõik Kremli mehed“, tuleks alustada aksioomist, et Putini Venemaa on reaktiivne riik: kõik seal viimase 18 aasta jooksul toimunu on „reaktsioon välisele ärritajale“ (lk 15). Sellisest aksioomist tuletatud väikese naabri välispoliitika peaks vältimatult lähtuma eeldusest, et pikaealisuse retsept on mitte toimida ärritajana. Suurema ärritaja selja…
Kuigi tundub, et Olümpia on pika ajaloo jooksul väsima ja värisema hakanud, parukas on viltu vajunud ja sitsid-satsid koidest puretud, ei ole enam seda hoogu ja elaani, seda suursugust ülevust, astub ta ikkagi vapralt lavale. Sedakorda Lõuna-Koreas, kus Sŏulis peeti 1988. aastal ka suvised olümpiamängud, mis tõid Eestile kaks kulda.
Kõik olümpiamängud on erilised, kuid mõni neist on veelgi erilisem. Olümpiamänge võõrustav PyeongChang soovib, et nimes kasutaks…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Ambitsioonikas Eesti kaart, mis ilmus Prantsuse ajalehes Le Petit Journal 19. V 1918. Kaart on tõenäoliselt joonistatud Eesti esindaja Karl Robert Pusta näpunäidete järgi.Erakogu
Oma teise kodumaa integratsioonivõime suhtes on Julia Kristeva üpris positiivselt meelestatud. Prantsuse kultuuri ühtlustamisvõime, mis on osanud vastu võtta ja liita sajandite jooksul eri mõjusid ja etnoseid, on läbinud oma klassikalised katsed. Pildil vaade Champs-Élysées’ avenüüle Pariisis.Flickr Commons
