Toeta

Sotsiaalia

  • Pungifotograaf

    Arno Saar: „Algul pildistasin punkareid huvitava välimuse pärast, nende lugude kuulmise järel aga sellepärast, et nad ajalukku alles jääksid.“

    „Igal juhul ei ole siin tegemist asjaarmastaja juhuslike piltidega, vaid see on ühe küllaltki auahne autori terviklik välja­panek. Valitud maneeri üle võib vaielda, kuid ilmselt tajub piltnik selgelt oma kroonikumissiooni ja selliste meeste töö väärib toetamist.“ Nii on kirjutanud Arvo Iho 6. I 1984…
    Toomas Järvet
    5 minutit
  • Pikk tee kodanikurahvusluseni
    24. veebruari hommik Toompeal 2018. aastal.
    Piia Ruber

    Pikk tee kodanikurahvusluseni

    Iga ühiskond vajab mingit ideoloogilist sideainet, mis teda koos hoiaks, ühist keelt ja jagatud väärtusi.

    Indrek Jääts
    5 minutit

  • Üks roll

    Mõnikord on Trooja hobuse sees tõepoolest kingitus. Võib öelda küll, et Elina Netšajeva mäekõrgune võit – olgu see mägi pealegi kleidiriidest – konkursil „Eesti laul“ on kaua tehtud kaunikene.
    Oma roll on Netšajeva edus ka kindlasti esmakordselt 2013. aastal ETV ekraanile jõudnud noorte klassikalise muusika interpreetide võistlusel „Klassikatähed“, mida võib vaieldamatult pidada kõige enam (kui mitte ainsaks) kultuuriellu vahetult panustavaks (vs. teiste tehtule reageerimine) rahvusringhäälingu saateks. Toomas Velmet…
    Ott Karulin
    3 minutit
  • Võimaluse aken poliitikamuudatusteks
    Alates 2018/2019. õppeaastast Eesti ühte tugevamasse kooli, Gustav Adolfi gümnaasiumi esimestesse klassidesse enam katseid ei toimu.
    Wikimedia Commons

    Võimaluse aken poliitikamuudatusteks

    Võistluslik trügimine selekteerivate koolide uste taga ja koolide vabadus riisuda koor on sotsiaalselt kahjulike tagajärgedega.

    Triin Lauri
    7 minutit
  • Lääne tsivilisatsiooni esiletõus kui igavene mõistatus
    Francis Fukuyama näitab, et moodsal poliitilisel elukorraldusel on kolm alust: õigusriikluse põhimõte, võimekas riik ja oma kodanike ees vastutav valitsus. Tugev riiklus arenes ajalooliselt välja Hiinas, kuid liialt võimekas riik võib pikemas perspektiivis hoopis ühiskonna arengule pidurdavalt mõjuda, sest selle kõrval ei ole enam ruumi ei õigusriikluse põhimõtetele ega demokraatlikele institutsioonidele. Pildil väitleb Fukuyama Stanfordi ülikoolis T. H. Ilvesega.
    Stanford Center on Democracy, Development, and the Rule of Law (CDDRL)

    Lääne tsivilisatsiooni esiletõus kui igavene mõistatus

    Kui saaks ajas tagasi rännata ja külastada 1018. aastal Lääne-Euroopat, tekiks meil samasugune mulje, nagu näeksime mõnda sise-Aafrika arenguriiki praegu: ei toimivat õiguskorda ega efektiivselt talitavat riigiaparaati, tegelik võim on rikkurite ja jõumeeste käes ning mingeid võimalusi majanduslikuks ja intellektuaalseks progressiks…
    Tõnis Saarts
    9 minutit
  • Jalgpallikirjutuse lüngad
    Oskar Luts küsis 1929. aastal: „Ja kes siis õieti on meie rekordisööjate imetlejad ja austajad?“ ning leidis, et need on inimesed, „kel on vähe arenenud igasugused waimlised huwid, keda huvitab ainult toores jõud“. Romulus Tiituse joonistus Oskar Lutsust (1935).
    Virumaa Muuseumid SA, RM _ 2389 K 251

    Jalgpallikirjutuse lüngad

    Spordiajalugu on jäänud harrastusajaloolaste pärusmaaks, kelle töödele on iseloomulik liigne nostalgitsemine, vabanduste otsimine ning kuulujuttudel põhinev loomemeetod.

    Andres Must
    4 minutit

  • Süümemõnu – Mõtteainet pakkuv väljamõeldis

    Oleme abikaasaga ühevanused, meil on sama eriala, ühised huvid, loeme samu raamatuid, armastame samu filme, teatritükke ja telesaateid. On ainult üks saatesari, mille nimetaminegi ühe poole harja punaseks ajab, samal ajal kui teist vastupandamatult tõmbab. See on neljapäevaõhtune Venemaa nõidade heitlus „Selgeltnägijate tuleproov“. „Ma ei saa aru, kuidas sa suudad sellist jama vaadata,“ imestab meespool: „Näe, isegi Andrus Vaarik ütles, et nõiad tuleks tuleriidale saata! Ja…
    Margit Mutso
    4 minutit

  • Üks roll

    Tsirkust ja õlut!
    Et just seda rahvas tahab, teati juba Roomas peaaegu kaks tuhat aastat tagasi. Pole põhjust kahelda, et see kehtib ka tänapäeva Eestis. Kuigi jah, viimaste kuude sündmusi jälgides on tõesti tunne, et leib on ammu januks villitud (kui teaks, et purju ei tee, siis ei võtaks muidugi suu sissegi).
    Põllumaa on joomas,
    maada joovad metsad;
    oja annab juua
    sinimere suule;
    päike joomas merda,
    kuu on joomas päeva.
    Mind mu sõber sõimab,
    et…
    Ott Karulin
    2 minutit
  • Sihvkakoorte dilemma
    Pole suitsu ilma tuleta: kui tuhanded naised räägivad ahistamisest, siis ei ole tegemist pelgalt feministliku väljamõeldisega; kui esile kerkib struktuurse rassismi probleem, siis ei saa seda puhtalt valgetevastaseks vandenõuks tembeldada. Pildil Tarana Burke, sümboli #MeToo esmatarvitaja.
    Wikimedia Commons

    Sihvkakoorte dilemma

    Rahvusidentiteedi ja perekonna küsimused on enamikule inimestest endiselt tähtsad, kuid ei leia suurt tähelepanu progressiivses diskursuses.

    Mikael Raihhelgauz
    6 minutit
  • Kunstilise eneseväljenduse kaitse ja piirid
    Kaur Kenderi „Untitled 12“ menetlemisega seonduvalt kerkis korduvalt küsimus, kas teksti loominguline iseloom ja kirjanduslik väärtus võiksid olla kirjaniku õigeksmõistmise aluseks. Tulenevalt Kenderi kaasuse asjaoludest ei avanenud kohtul võimalust otsuse langetamisel siduvalt hinnata kirjandusliku väärtuse vastuväite pädevust Eesti õiguses. Kuna teos on loodud USAs ning portaal nihilist.fm asus Suurbritannia serveris, tuli teose lubatavust hinnata hoopis nende riikide õiguse järgi.

    Kunstilise eneseväljenduse kaitse ja piirid

    Ehkki sageli kiputakse loomevabadust pidama üksnes üldise väljendusvabaduse osaks, on loomevabaduse esiletõstmine põhiseaduses olnud teadlik samm.

    Kadi-Ell Tähiste
    10 minutit
Sirp