Toeta

Sotsiaalia

  • Autsaiderid läänemaailma hävitamas

    Iga poliitiline süsteem on olemuslikult elitistlik, olenemata sellest, kas tegu on demokraatia või autokraatiaga.

    „Kas need hirmsate nägudega mehed seal kõrtsitoas olid mässajad?“ Professor Higley teksti lugemine tuletab kohati meelde meie filmiklassikasse kuuluvat linateost „Viimne reliikvia“. Ülikud ja preestrid räägivad seal sageli mässajatest ning raamatu „Ohustatud lääs.“ autorgi paistab kõiki, kes ei soovi ühiskonnas valitsevate võimuvahekordadega leppida, mässajateks pidavat. Vähemasti on ta selle terminiga…
    Ero Liivik
    5 minutit

  • Kas kiiresti või õigesti?

    Iga küsimus andmekaitses vajab põhjalikku läbi vaidlemist lõppotsust langetavate rahvaesindajate ja ekspertide ühistöös.

    Üldteada faktina jõustub 25. mail ka Eestis Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel, tuntud ka kui GDPR (General Data Protection Regulation). Avalikud hinnangud sellele on meil üldjoontes positiivsed, sest üldmääruse abil püütakse võtta ühtlaselt üle kontinendi (ja sealhulgas n-ö pilves) kontrolli alla inimeste…
    Kaarel Tarand
    5 minutit

  • Üks roll

    Luhtunud lootuste kaevandus. Mahajäetud, rõske ja pime. Kuus meest istub ringis nagu loogu löödud küps vili, pilk suunatud keskele, kus kunagi lõõmas valitsussauadest lõke, millest praegu annab aimu vaid vaevumärgatavalt koopalae poole hiiliv suitsuviirg.
    HÄBELIK: Olen alati lähtunud põhimõttest, et väiksemagi kahtluse korral tuleb alkoholi tarvitamisele järgnenud hommikul autorooli istumist vältida. Paraku usaldasin ma oma head enesetunnet, mis hiljem osutus ekslikuks. Kahetsen juhtunut väga sügavalt ning ma…
    Ott Karulin
    3 minutit

  • Kuhu lugu jäi?

    Ajaloolase esmane ülesanne on mõista, mitte kohut mõista. Vihkamine, mida Tarvel nii raamatu motos, sissejuhatuses kui ka põhitekstis väljendab, ei ole hea teejuht.

    Enn Tarvel on lugupeetud teadlane ja paeluv isiksus, Eesti ajalooteaduse doyen. Tartu Riikliku Ülikooli kasvandiku (teatud mõttes kindlasti ka ohvri, sest põhiosa stuudiumist jäi Stalini aega) ja väsimatu iseõppija ENSV Teaduste Akadeemia ajaloo instituudis alanud ametialane karjäär omandas 1970.…
    Juhan Kreem
    6 minutit

  • Ajaloovaidlustest, tõest ja dialoogist

    Miks tekitab iga uue Eesti ajaloo ilmumine nii suuri vaidlusi? Viimasel ajal võib seda küsimust jälle sageli kuulda – näiteks 31. märtsil raadiosaates „Kajalood“, kus Kaja Kärner kõrvutas Enn Tarveli „Eesti rahva loo“ ja „Eesti ajaloo“ II köite (2012) ümber tekkinud väitlusi. Tähelepanek, et katsed Eesti ajalugu kirja panna viivad kergesti konfliktideni, ei puuduta ainult ajaloolasi, vaid viitab, et ajaloomälu ja identiteediga on vaja tegeleda ühiskonnas…
    Linda Kaljundi
    8 minutit
  • Eestlane ja esimese Eesti Vabariigi etnograafia
    Helmi Reimann-Neggo arvamust mööda suri rahvakunst välja siis, kui riiete valmistamisel hakati loodusvärvide asemel kasutama poevärve. Pildil tantsijad Toompea lossi ees 24. veebruaril 2018. aastal.
    Piia Ruber

    Eestlane ja esimese Eesti Vabariigi etnograafia

    Juba algusest peale oli eesti etnoloogiateadusel juures tuntav ideoloogiline komponent teenida nii teadust kui ka rahvust.

    Aimar Ventsel
    8 minutit

  • Üks roll

    Thomas Edison avab esimese elektri­lampide tehase (1880), Nõukogude Liit esitleb esimest viisaastaku plaani (1928), lõpeb Nürnbergi protsessi otsuse ettelugemine (1946), Jaapanis alustavad tööd esimesed shinkansen’id ehk kiirrongid (1964), tehakse esimene kompuutertomograafiga aju-uuring (1971), toimub Kataloonia iseseisvusreferendum (2017). Mis ühendab eelnimetatud sündmusi? Vihjeks niipalju, et samal kuupäeval tähistatakse 1990. aastast rahvusvahelist eakate päeva, 1977. aastast ülemaailmset taimetoitlaste päeva ning 1975. aastast rahvusvahelist muusikapäeva. See kuupäev on 1.…
    Ott Karulin
    3 minutit

  • Kohtuvõimu piiridest ja seadusandlikust lobisemisvajadusest

    Omaaegset kuulsat hüüdlauset – partei ja valitsus on üks – parafraseerides võib praegust olukorda demokraatlikes riikides iseloomustada kui situatsiooni, kus parlament ja valitsus on üks.

    Oleks keegi paarikümne aasta eest ennustanud, et XXI sajandi Euroopas tuleb taas tribüünile tõusta kohtuvõimu sõltumatuse kaitseks, oleks teda tõenäoliselt peetud kui mitte hullumeelseks, siis vähemalt selliseks, kel on kalduvus näha tulevikku arusaamatult mustades värvides. Ometi pakub rahvusvaheline areng Euroopa Liidu…
    Priit Pikamäe
    6 minutit
  • ,

    Süümemõnu – Seksikas ja elitaarne

    See pidi olema millalgi 2008. aastal, mil astusin üle Eesti Ekspressi toimetuse Areeni toa läve, et võtta kirjandustoimetaja Kalev Keskülalt arvustamiseks mõned raamatud. Oli vist suvine aeg. On nagu meeles päike ja palavus – atmosfäär ja meeleolu, millega ei tahtnud kuidagi haakuda paks, läikivmustade kaantega teosetellis, mille Kalev mulle ulatas, pomisedes endamisi, et kiidetakse, võib vist päris hea olla.
    Mis raamatud ta mulle veel kaasa andis, ei…
    Peeter Helme
    4 minutit
  • Kes kardab Jordan Petersoni?
    Jordan Peterson. Kuidas sai obskuursest Kanada psühholoogist paremtiiva täht.
    Wikimedia Commons

    Kes kardab Jordan Petersoni?

    Arsti, eriti psühholoogi, peab inimene usaldama, mitte kaaluma iga sõna nagu teadusartikli retsensent. Peterson on ajastu ja põlvkonna hingetohter, keda usaldatakse.

    Mihkel Kunnus
    14 minutit
Sirp