Nõukogude ajal tuli etnograafidel otsida ja leida klassivõitlust, lähtuda evolutsiooniteooriast, lahterdades kultuure enam- ja vähemarenenuiks.
Olles ise Nõukogude aja lõpul alustanud tollases Tartu riiklikus ülikoolis etnograafiaõpingutega, on mulle eesti etnoloogia Nõukogude periood juba ametialaselt huvi pakkunud. Antud distsipliinist puudub seniajani asjalik ajalooline ülevaade, olemasolevates kirjutistes vaadeldakse eesti nõukogude etnograafiat läbi lokaalse prisma.1 On aga olemas ka teine dimensioon. Toomas Karjahärmil ja Väino…
Valter Lang selgitab, kuivõrd mitmetahuline on rahvaste ja keelte minevik, ning näitab, et inimeste, geenide, esemete ja vaimse kultuuri seosed ületavad tänapäevased riigipiirid ning nende tuvastamine on keeruline.
Kes me oleme, kust me tuleme ning kes on ajaloorännakul olnud meie kaasteelised? Eesti Vabariigi suurt juubelit silmas pidades on eestlaste ja lähemate sugulasrahvaste etnogenees igati sümboolne küsimus. „Läänemeresoome tulemised“ ei räägi ainult eestlaste…
Ta tegi seda jälle. Nii võib öelda, kui massimeediast vaatavad vastu pealkirjad „Haridus- ja teadusminister Mailis Reps avaldas plaani . . . .“ (täida lünk sobiva sisuga), sel korral siis plaani muuta kõik lasteaiad osaliselt eestikeelseks ja kohustuslikuks.
Iseenesest on mõttel jumet. Mis oleks selles halba, kui alates 2020. aasta 1. septembrist oleks kõigis lasteaedades üks kasvataja, kes räägib lastega eesti keeles, seda enam et enamik inimesi toetab eestikeelse õppe…
Ohvriks soovitakse tuua võimude lahususe printsiip, kodanike õiguste ja vabaduste universaalne kaitse sõltumata nahavärvist, etnilisest päritolust, seksuaalsest sättumusest jne, arusaam, et enamus ei tohi ja ei saa vähemuste õigustest niisama üle sõita. Pildil Iraani vastane meeleavaldus Washingtonis 1979. aasta pantvangikriisi ajal, kui Iraanis vangistati üle 50 USA diplomaadi ja kodaniku.
Mul on üks armastus, mille puhul ma end muidugi kuigivõrd süüdi ei tunne. Kui üldse miski, siis närib minu hinge vaid ehk see, et ma oma armastuse õiget ja ilusat eestikeelset nime ei ole üles leidnud. Tema tegelik nimi on nimelt Post-it Note, aga selle käänamine tekitab segadust või mõjub nagu veider keeleharjutus. Muide, kui omal ajal seda minimalistliku kõrgtehnoloogia imet nimetama hakati, kaaluti ka variante…
Mis on linnukesel muret?
Leena Krohni raamatus „Inimkuues“ (1976, eesti keeles 1987), mille järgi on tehtud ka lastefilm „Pelikanimees“ (2004), otsustab Soome rannale jõudnud pelikan hakata inimeseks, sest nii tundub huvitav. Maskeeritud lind tahab olla härrasmees, kolib korterisse, leiab sõbrad ja armub. Tema seiklused on pigem lõbusad ja saavad alguse huvist ja põnevusest, aga mis siis, kui lindudel ei olegi varsti enam muud võimalust kui ellujäämiseks linna…
Masinate mäss eeldab, et aparaadile, keerukalt konstrueeritud mateeriale, on võimalik anda nous ehk intellekt ja tahtevabadus. Ometi ei ole ühtegi loogilist argumenti, kuidas see võimalik on.
Sõjamasinatest geopoliitika lahinguväljadel internetiga varustatud kodutehnika ja isesõitvate autodeni – tehnoloogia osakaal igapäevaelus kasvab mühinal. Selle tohutu muutuse varjus on lihtne kaotada silmist suurem pilt, sellega seotud vaimne ja metafüüsiline mõõde. Tehisintellekti arendamine võib olla uus, ent…
Tööline ja pankur näevad asju erinevalt, olgugi et seda paljusust üritatakse poliitikas tihti koondada rahvusluse või ka terve mõistuse mütsi alla.
Kui Peter Bergeri ja Thomas Luckmanni 1966. aastal ilmunud teos „Tegelikkuse sotsiaalne ülesehitus“ tänavu eesti lugeja lauale jõudis, olid siin arutlused loomade omailma üle juba alanud. Jakob Johann von Üexkülli „Omailmad“ tuli trükist eesti keelde kuus aastat tagasi, sellele eelnes…
Jõulisi koolijuhte, kes pakuvad tänuväärset ainest ka meediale, ei ole just palju, kuid Tallinna on õnnistatud mitmega. Prantsuse lütseumi maskott Lauri Leesi läheb nüüd pensionile, Märt Sults on kunstikooli pärandanud tütrele ning Hendrik Agur on ootamatult kandideerinud loodava ühendkooli (töönimega kaunite kunstide kool) juhi kohale. Ju hakkas igav, kuna partei ei taha tal lubada Gustav Adolfi gümnaasiumi kollektiiviga nõukogude estraadi kontserdiga „Krasnaja strela“ ehk „Punane nool“…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Venemaa vutifännid Venemaa-Poola kohtumisel 2012. aasta EMil Varssavis.Wikimedia Commons
Ohvriks soovitakse tuua võimude lahususe printsiip, kodanike õiguste ja vabaduste universaalne kaitse sõltumata nahavärvist, etnilisest päritolust, seksuaalsest sättumusest jne, arusaam, et enamus ei tohi ja ei saa vähemuste õigustest niisama üle sõita. Pildil Iraani vastane meeleavaldus Washingtonis 1979. aasta pantvangikriisi ajal, kui Iraanis vangistati üle 50 USA diplomaadi ja kodaniku.Wikimedia Commons
