Vägi on Margus Oti süsteemis muundumise võime, loomisjõud, eristuste ja lõimimise masin.
Ilma suurema kärata on lõpule jõudnud eesti filosoofias enneolematu protsess: napi nelja aasta vältel on Margus Ott ilmutanud 6 köidet väekirju, mahult 2267 lk. Kvantitatiivselt on Ott selle vägitükiga minu teadmiste põhjal tõusnud kõigi aegade produktiivsemaks eesti keeles kirjutavaks filosoofiks.* Tasub rõhutada, et tegemist ei ole pika aja vältel…
„Nii kuum on tunne! Nii kuum on tunne! Nii kuum on tunne! Nii kuum on tunne! Nii kuum on tunne! Nii kuum on tunne! Nii kuum on tunne! Nii kuum on tunne!“ Nii laulis 2 Quick Start juba kakskümmend aastat tagasi.
Leitsak murrab ka tugevamad meist nostalgiasängi, kuhu tahakski meritähe moodi harkis jäsemetega ristseliti lebama jääda ja teeselda, et ega töö pole jänes, mis eest jookseb. Õnneks…
Margus Ott: „Tuleb endalt küsida, kas eesmärk on lihtsalt ennast välja elada või siis ligimestega (sh vastasleeri omadega) lävida ning loota, et seekaudu asjad paremaks lähevad.“
Sealt ta tuleb! Aegluubis kaamera poole, näol rahulik, aga uhke ilme. Sellele naisele pole miski taak liiga raske kanda. Olgu siis selleks sülle võetud haige noormees või turjale heidetud (haavatud?) sõdur. Jah, see naine ongi „elu hoidja“, nagu on pealkirjastatud maksu- ja tolliameti reklaamikampaania, mis tänab neid inimesi, kes korralikult makse tasuvad. „Tänu sellele, et maksad ausalt makse, on Eestis: koolid, lasteaiad ja ülikoolid ning tasuta…
Kui Nõukogude aja lõpul ja taasiseseisvusaja algaastatel sai Lõuna-Eestis suviti üliõpilastega välitöödel käidud, siis oli alati kohutavalt kahju neist memmedest, kelle mõnusate sokkide, imeilusate kirikinnaste, heegeldatud pajalappide ja muu näputöö saatus oli paraku saada suurelt jaolt koide kõhutäiteks. Toona polnud naistel kombeks niisama, käed rüpes, teleka ees istuda. „Metsikut roosi“ ja „Tahmanägu“ vaadates välkusid vardad nagu mullu ja muiste. Muud meelelahutust…
Tartu kunstikooli õpilased Berta Kelder ja Jana Halvita valmistasid teravmeelse toidukunstiteose Eesti rahvushuligaani Edward von Lõnguse tänavataiesel „Kalevipoeg 2.0“ kujutatud kübersiili eeskujul. Ent kuidas tuvastaks tuletatud teosed Facebooki robotfilter, kuidas teeb masin kindlaks, millise jaoks on olemas algteose autori luba? Teoste teemale (tühmi Kalevipoega distantsilt juhtiv nutikas siil) lisab kihi irooniat tõik, et von Lõngus on avalikult võtnud sõna tänavakunsti vabakasutuse toetuseks, aga autorite programmilisi esinemisi meedias tsensuurirobotid ei arvesta. Nii ongi noorte kunstnike kilusalat hea näide, milliste teoste mahavõtmist internetist Eesti poliitikud toetavad.
Tsensuurimasinad ei ole tänapäeval veel sellisel tasemel, mis lubaks neid õigusriigis massiliselt rakendada, ega jõua selleni ka üsna kauges tulevikus.
Vaid veel üks mäng ning ongi selleks korraks pidu läbi, maailma suurim festival, spordisündmus, mis haarab tipphetkil kaasa elama miljard inimest.1
Jalgpalli võidukäik on olnud globaalne ja tormiline, kui mõelda, et jalgpall professionaliseerus Inglismaal alles XIX sajandi teisel poolel. Toona kvaliteetlehed seda…
Alustades Rein Raua uue raamatu „Meaning in Action. Outline of an Integral Theory on Culture“ (Polity, 2016) eestikeelse tõlke arvustust ei saa üle ega ümber raamatu alapealkirjas välja toodud ambitsioonikast eesmärgist: „Tervikliku kultuuriteooria visand“. Kas on tänapäeval veel võimalik ja mõttekas pakkuda välja uut terviklikku teooriat (olgugi et ainult „visandi“ kujul) sellisest ülikeerulisest ning samas ülimõtestatud nähtusest nagu kultuur? Ehkki pole kahtlust Rein Raua pädevuses ja…
Aleksandria raamatukogu oli üks suuremaid ja olulisemaid antiikmaailma raamatukogusid, mis ehitati III sajandil eKr. Pole küll täpselt teada, mitut teost raamatukogus hoiti, kuid arvatakse, et nende arv jäi hiilgeaja 400 000 ja 40 000 vahele. Aleksandria raamatukogu tulekahjust, kus hävis enamik hoiul olnud papüürusrullidest ja raamatutest, on saanud kultuuriliste teadmiste hävimise sümbol.
Nii on kirjas Wikipedias – just nimelt ingliskeelses veebientsüklopeedias, sest selle teksti kirjutamise ajal oli eestikeelne Vikipeedia…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Voronja galeriisse pääseb igaüks tasuta, kuid soovija võib jätta annetuse.
Tartu kunstikooli õpilased Berta Kelder ja Jana Halvita valmistasid teravmeelse toidukunstiteose Eesti rahvushuligaani Edward von Lõnguse tänavataiesel „Kalevipoeg 2.0“ kujutatud kübersiili eeskujul. Ent kuidas tuvastaks tuletatud teosed Facebooki robotfilter, kuidas teeb masin kindlaks, millise jaoks on olemas algteose autori luba? Teoste teemale (tühmi Kalevipoega distantsilt juhtiv nutikas siil) lisab kihi irooniat tõik, et von Lõngus on avalikult võtnud sõna tänavakunsti vabakasutuse toetuseks, aga autorite programmilisi esinemisi meedias tsensuurirobotid ei arvesta. Nii ongi noorte kunstnike kilusalat hea näide, milliste teoste mahavõtmist internetist Eesti poliitikud toetavad.
Diego Maradona sajandi värav (1986).2 × Pressifoto
