Superintellektiga kaasnevad probleemid avalduvad ehk alles ettenägematus tulevikus, kuid meie kõigi kohta andmete ulatuslik kogumine, tehnoloogiast tingitud muutused tööturul jms on olulised teemad juba praegu.
Max Tegmarki raamat „Elu 3.0. Inimene tehisintellekti ajastul“ algab looga, mis leiab aset väljamõeldud ettevõttes nimega Omega. See meenutab kahtlaselt Google’i poolt 2014. aastal ära ostetud DeepMindi, mis on võtnud kursi inimtasemel tehisintellekti väljaarendamisele. Sarnasus tegelikkusega on teadlik.…
Valimisplakatitega on üks veider asi: täiesti normaalsed inimesed kipuvad neil pentsikud välja nägema. Sotside Tallinna linnapeakandidaadi, Nõmme esinumbri Rainer Vakra kujutis lausa kutsus ennast täiendama: küll olid noormehele veidrad vuntsid ette tehtud, küll osa hambaid mustaks värvitud. Kui aga Vakra ilmus plakatile koos sotside teise favoriidi, Tallinna volikogu esimehe kandidaadi Helve Särgavaga, oli sootuks teine tera. Elutarga naise kuvand tasakaalustas Vakra hollywoodilikult piimvalgeid hambaid paljastavat säravat…
Taani printsi Hamleti suur mure oli – ehkki meie, kes me teame loo lõppu, ei mõista teda alati – kindlusetus, kas tema pea sisemuses kostvad kahtlustavad sosinad, mis heitsid halba varju tema auväärt onule, on ikkagi õigustatud. Ta ei saanud olla kindel,…
Kui avalikus ruumis eelistatakse ühtesid kasutajaid teistele, siis kõneleb see võimu domineerimisest ja kuritarvitamisest. Pildil plakatid Vabaduse väljaku meeleavalduselt rulakeelu vastu.
Mahukad ja mitmekihilised raamatud annavad retsensentidele võimaluse rõhutada eri teemasid. Jaak Alliku referaadi (Sirp 20. X) päises sedastatakse, et Cloveri raamat uurib „mis juhtus maailma, Venemaa ja Putiniga nende kolmeteistkümne (tegelikult küll Nõukogude Liidu kokkuvarisemisele järgnenud veerandsaja) aasta jooksul ning mida kujutab ja kust on pärit Venemaal ametlikuks ideoloogiaks saanud eurasianism?“. Alliku nägemuses on suurvene imperialismi alternatiiviks tõusnud romantilise mündiga eurasianism. „Euraasia impeerium luuakse fundamentaalsel ühise vaenlase…
Harti arvates vormistavad kohtud oma otsused nii, et jääks mulje, nagu nende otsused paratamatult tulenevad ettemääratud normidest, mille tähendus on kindlaks määratud ja selge ehkki nii mõnigi kord langetavad kohtunikud alati kõigepealt otsuse vaistule tuginedes või n-ö kõhutunde järgi ja alles seejärel valivad õigusnormi, mis, nagu nad teesklevad, sobib lahendatava juhtumi asjaoludega. Thomas Rowlandsoni ja Augustus Pugini illustratsioon raamatus „The Microcosm of London“.
„Õiguse mõiste“ – Briti õiguspositivisti, ühe XX sajandi suurima õigusfilosoofi H. L. A. Harti (1907–1992) peateos – on lihtne lugemine ilmselt vaid õigusfilosoofia fanaatikute koorekihile. Enam kui viissada lehekülge lohutavad justkui õpetaja Lauri häälel: „Kui sa tervet rehkendust ei jõua, tee…
Valitsuselt ülikiiret internetiühendust võimaldavate lairibavõrkude ehitamiseks eraldatud 20 miljonit eurot on korraliku tüli tuurid üles võtnud.
Mõnevõrra jäi see tüli samaaegselt toimunud teise e-riiki puudutava skandaali varju, sest suuremat osa avalikust ruumist täitis ajakirjanduses üles köetud ID-kaardi hüsteeria.
Kuid teema on tähtis, paljudele tähtsamgi veel kui ID-kaart, sest ilma netiühenduseta ei ole ka ID-kaardiga võimalik midagi teha. E-riik Eesti ei ole hoolimata riiklikest otsustest ja Euroopa Liidu lubatud…
Kindlasti teate, et inimkonna mõned helgemad pääd – ja sekka ka nood, kes tollest olemisest tuhkagi ei jaga – uurivad täiesti tõsiselt probleemi, et me võime elada Maatriksis, et meie elu on pettepilt, virtuaalreaalsus, simulaakrum ning me ise oleme mingi masinavärgi patareid.
Häda on selles, et ükskõik, kuidas me asjale ei läheneks, neil tüüpidel, kes nii väidavad, on õigus – aga ainult osaliselt. Küsimus on metafoorivalikus. Kohe seletan.
Pettepildimaailm on…
Eestis on tõepoolest tunda väsimust pidevatest aruteludest selle üle, kas meil kiusatakse venelasi taga või mitte, kas neid peetakse teise sordi inimesteks või mitte jne. Näib, et Hanno Pevkuri sõnu selle kohta, et „rahvuste pinnalt vastandumine ei ole see, mida Eesti vajab“, tasub mõista just selles võtmes.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Kaader Kai Kaljo videost „Isegi nimi on mõnikord sama“ (2017)
Sarah Bernhardt Hamletina 1899. aastal.Wikimedia Commons
Kui avalikus ruumis eelistatakse ühtesid kasutajaid teistele, siis kõneleb see võimu domineerimisest ja kuritarvitamisest. Pildil plakatid Vabaduse väljaku meeleavalduselt rulakeelu vastu.Laura Oks / Postimees / Scanpix
Harti arvates vormistavad kohtud oma otsused nii, et jääks mulje, nagu nende otsused paratamatult tulenevad ettemääratud normidest, mille tähendus on kindlaks määratud ja selge ehkki nii mõnigi kord langetavad kohtunikud alati kõigepealt otsuse vaistule tuginedes või n-ö kõhutunde järgi ja alles seejärel valivad õigusnormi, mis, nagu nad teesklevad, sobib lahendatava juhtumi asjaoludega. Thomas Rowlandsoni ja Augustus Pugini illustratsioon raamatus „The Microcosm of London“.Wikimedia Commons
Eestis on tõepoolest tunda väsimust pidevatest aruteludest selle üle, kas meil kiusatakse venelasi taga või mitte, kas neid peetakse teise sordi inimesteks või mitte jne. Näib, et Hanno Pevkuri sõnu selle kohta, et „rahvuste pinnalt vastandumine ei ole see, mida Eesti vajab“, tasub mõista just selles võtmes.Rauno Volmar / Ekspress Meedia / Scanpix
