Toeta

Sotsiaalia

  • Praktilisest sallivusest
    Sallimatus on emotsionaalselt palju kurnavam valik kui sallivus. Pildil rootsi aktivist Tess Asplund, kes sai tuntuks üksi sadade neonatside vastu protesteerides.
    YouTube

    Praktilisest sallivusest

    Meie rahvuse retoorikas nõnda oluline väiksuse tunne, väljasuremise oht on kadumas üksteise hirmutamise ja üksteise peale vihastamise taha.

    Jan Kaus
    7 minutit

  • Vahur Made 11. VII 1971 – 8. X 2017

    8. oktoobril lahkus eesti ajaloolane, Eesti Diplomaatide Kooli kauaaegne asedirektor Vahur Made. Made lõpetas Jakob Westholmi gümnaasiumi, endise Tallinna 22. keskkooli kuldmedaliga ning 1994. aastal Tartu ülikooli ajaloo-osakonna cum laude. Ta kaitses 27aastasena 1999. aastal Tartu ülikoolis ajaloodoktori väitekirja teemal „Eesti ja Rahvasteliit“. Made töötas 1990. aastatel ajakirjanikuna ajalehtedes Postimees ja Äripäev ning oli Eesti Rahvusringhäälingu pikaajaline autor. Aastatel 1998–1999 oli ta Eesti Kõrgema Kommertskooli kaasprofessor,…
    1 minut

  • Euroopa väljakutsete ees

    Globaalmaailmas tähendab sõltumatus eelkõige seda, et sinust midagi ei sõltu. Edasise integratsioonita jääb meie kontinent aga teisejärguliseks mängijaks USA ja Hiina kõrval.

    1941. aasta. Natsiväed marssisid võidukalt läbi Euroopa linnade ja kogu kontinent näis olevat pimedaima ajastu lävel. Tohutu tragöödia keskel ei kaotanud aga kaks itaalia noormeest optimismi. Istudes fašistide käes vangis, kirjutasid nad Ventotene saarel manifesti, mis…
    Mikael Raihhelgauz
    6 minutit
  • Müllerson ja mugavustsoonis Eesti
    Müllerson osales Mihhail Gorbatšovi nõunikuna suure ajaloo tegemises, kuid tema külma sõja lõpu aegsete ideaalidega – milles kesksel kohal oli relvastumisele lõpu tegemine ja globaalse rahu püsiv ankurdamine –, pole maailm üleliia hellalt ümber käinud. Pildil Roland ja Nancy Reagan ning Mihhail Gorbatšov koos abikaasa Raissaga 1987. aastal.
    Wikimedia Commons

    Müllerson ja mugavustsoonis Eesti

    Müllersoni analüüs, ükskõik kui põhjapanev, läbitungiv ja stimuleeriv, näib Eesti välispoliitika peajoone kujundajatele jumalateotusena.

    Ahto Lobjakas
    8 minutit

  • Üks roll

    Kaua pole enam jäänud – juba veidi enam kui nädala pärast teame, kes linna- ja vallavolikogudes meid esindama hakkavad. Kui mõni pole veel tähele ei pannud, siis eel- ja e-hääletamine algas juba eile, nii et olge head kodanikud ja tehke oma valik. Mis sest, et ilmselt on paljudel parteide telereklaamidest või tänaval nänni jagavatest poliitikutest vaat et kõrini. (On jah kuradima raske leppida sellega, et kuna…
    Ott Karulin
    3 minutit
  • Vaat’ kõrvalt näotut emigranti
    Birgit Püve näitusel on Vao keskuse asukate pildid keskmeks, kuid seekord portreed näitust ei valitse. Neid piiravad maastikuvaated, vanad fotod Vaost, Harju tänav ning Max Mara ja Hugo Bossi vaateaknad. Paigutus justkui rõhutab pagulaselule omast piiratust ja sobimatust, mittekohta, kus oodatakse üleminekut.
    Piia Ruber

    Vaat’ kõrvalt näotut emigranti

    Mu kadunud vanaonu märkmikus on üks sissekanne, mida ma ei suutnud kaua aega lõpuni mõista:„Jõulud merel. Ilm ilus. Meri vaikne. Öösel ilus kuupaiste.“
    Need kuidagi õndsad ja tarbetult poeetilised sõnad olid vanaonu märkmeraamatus üsna ootamatud. Ta pidas pigem igapäevaste liikumiste päevikut, pikkides…
    Heili Sepp
    8 minutit
  • Kas tõesti populistide triumf Saksamaa parlamendivalimistel?
    Kas on alust öelda, et Liidupäeva valimistulemuste puhul on tegemist ennekõike populistliku AfD triumfiga?
    Wikimedia Commons

    Kas tõesti populistide triumf Saksamaa parlamendivalimistel?

    Kui võrrelda viimaseid Liidupäeva valimisi varasematega, on selge, et hoogsaima tõusu tegi paremäärmuslik partei Alternatiiv Saksamaale (AfD). Sellest tõsiasjast on aga võrsunud palju rutakaid järeldusi. Ühed ütlevad, et populiste võibki pidada nende valimiste suurimaks võitjaks. Teised maalivad aga iseäranis apokalüptilise pildi…
    Sandra Haugas
    6 minutit

  • Häda polariseerumise pärast. Kogemusi ja õpetussõnu vanemalt vennalt

    Seda raamatut ajendas kirjutama arusaam, et ühiskondliku arutelu polariseerumine väärtuskonservatiivide ja väärtusliberaalide vaheliseks kaevikusõjaks ei ole Soomele kasulik.
    „Sallijaskond versus . . . .“, lk 19.
    See esseekogumik on tähelepanuväärne väga mitmes mõttes. Esiteks on seal keskendutud väärtuskonfliktile, mis on meiegi ühiskonnas praegu väga tuline. Teiseks, see käsitlus on oma konkreetsuse tõttu nihkes, avardab vaadet: Soome ühiskond on parasjagu niipalju meie omaga sarnane, et analoogia käivituks, ja parasjagu teistmoodi, et analoogia…
    Mihkel Kunnus
    10 minutit

  • Üks roll

    Kas teile tundus ka lapsepõlves krokodill Gena ja Potsataja multikaid vaadates, et tegemist on isa ja pojaga? Gena hoolitses nii isalikult Potsataja eest, õpetas ja suunas. Aleksei Turovski vaidleks ilmselt vastu, sest krokodillil ei saa olla karvast ja suurte kõrvadega poega, ent kunstis juhtub nii mõndagi. Algselt oli mul kavas kirjutada isa ja poeg Helmest, sest midagi pole parata, nende parteipidamise viis tuletab meelde „Kreisiraadio“ Gena…
    Tambet Kaugema
    3 minutit
  • See moraali tabamatu ideaal
    Homsesse peab uskuma, juhtugu mis tahes. Tundmatu autor. Marie Antoinette enne hukkamist. Terasgravüür, u 1850.
    Wikimedia Commons

    See moraali tabamatu ideaal

    Meie maailma moraal on ärimoraal, mis ei taha lasta teisel jalal selles ühiskonnas samamoodi lonkama hakata, nagu hakkas lonkama esimene – kultuur.

    Jüri Reinvere
    12 minutit
Sirp