Üleminek Mailis Repsi pakutud lävendisüsteemile tähendaks, et Eestis võetaks kasutusele universaalse mudeli vastand – rajapõhine (track-based) hariduskorraldus.
Haridusminister Reps suutis teha midagi, mida pole ammu tehtud: tõsta (kas või korraks) avaliku aruteluareeni keskmesse haridusteema, mis ei haakugi tavapäraste menukite ehk PISA uuringute või eliitkoolidega. Ministri mõte hakata põhikoolilõpetajaid jaotama gümnaasiumi- ja kutsekoolikõlblikeks riiklikult fikseeritud lävendi alusel tõi kaasa pahameeletormi nii avalikes kui ka eraviisilistes…
Susan Stryker: „Selles osas, kuidas hilismodernne ühiskond soolisust mõistab, on midagi väga fundamentaalset muutumas.“
Kui Susan Stryker 2011. aastal Arizona ülikooli soo- ja naisuuringute professori ning LGBT instituudi direktori kohale tööle asus, otsustas ta keskenduda akronüümi siiani kõige kahvatumale tähele „T“, mis viitab transsoolisusele. Tänaseks on Strykeri töö toonud Arizona ülikooli akadeemilisele maailmakaardile just transuuringute keskusena ning Susan Strykerist on saanud nimi, mis on…
Ürgtunge ümber ei programmeeri, aga soorolle on võimalik suunata ja vormida.
Kolm asjaolu on vaieldamatult tõesed: mehed ja naised on anatoomiliselt ja füsioloogiliselt erinevad, need erinevused on geneetilised ja koos kultuurilise ning sotsiaalse enesepildiga on neil suur mõju sellele, kuidas meie identiteet üksikisikutena kujuneb.
Siddhartha Mukherjee1
Soolisus näib olevat meie aja kultuuripoliitiliste vaidluste üks keskseid küsimusi. Kahjuks on arutlused sel teemal harva kooskõlas teaduskirjandusega. Püüan seda tühimikku…
Ülemöödunud nädalal arvustas Mihkel Kunnus Sirbi (1. IX 2017) veergudel artiklis „Elusus on kujunemislugu“ Karl Ernst von Baeri autobiograafiat. Arvustusi arvustada pole üldiselt kombeks, eriti veel neil, keda see asi mitte mingit pidi otseselt ei puuduta. Ja ega mul polegi selle raamatu ega ka Kunnuse poolt selle kohta kirjutatu suhtes otseselt mingeid etteheiteid. Kuid antud tekst sisaldab lisaks veel küllaltki sõnakat kriitikat praeguse loodusteaduse ja selle…
Tänaval sa teda ära ei tunne. Sonimüts peas, portfell käes, võib tegu olla ükskõik kellega. Mis sonimüts – tegelikult sa isegi ei tea, keda otsida, on ta mees või naine. Portfellis võib tal ka olla teab mis, soolaheeringas ja mitte 15 köidet omaenda „Kogutud teoseid“. Teinekord sõidab ta jalgrattaga mööda, kleidisaba lehvimas, ja sa märkad, et ta sukasilm jookseb. Ta sööb hommikuti putru, mitte linnupiima, hoiab…
Kas riigireform aitab maha lõhkuda „silotornid“, kus ametkonnad on end aastate jooksul kindlustanud, nii et see häirib täitevvõimu tõhusat toimimist?
Kui proovida luua tervikpilti nähtusest, mida on juba mitme valitsuse tööplaanis nimetatud riigireformiks, siis tuleb vägisi meelde tuntud lugu pimedas toas elevandi kompamisest. Teame, et loom peaks toas olema – aga milline ta välja näeb? Kas uus helevalge mitme ministeeriumi peamaja Tallinnas…
Erik Obermann ei tahtnud 1910. aastal tulla Pariisist tagasi kodumaale, sest ta ihkas viljelda seda, mida nüüd nimetame dekadentlikuks kunstiks. Erik Obermann. Daam ja Mefistofeles. Tušš, 1910. Tartu Kunstimuuseum.
Kui nõustuda Friedelliga, et kõik uus paistab algul haige ja dekadentlik, siis võib oletada, et dekadentlik kultuurilaine tõi kodanlikult korralikku maailma esiotsa iiveldavalt palju uusi aistinguid.
Pirjo Lyytikäinen ja Matthew Potolsky: „Dekadentlikke kirjanikke ei sidunud mitte ühine eesmärk, vaid tunne, et ollakse üleminekuaja muutuste keerises kultuurilises mõttes autsaiderid.“
Alljärgnev vestlus on ajendatud kahest kultuurisündmusest. 15. – 18. augustini toimus Tallinna ja Helsingi ülikooli ning ETA Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse eestvedamisel rahvusvaheline konverents „Lõpumängud ja emotsioonid. Lõputaju modernistlikus kirjanduses ja kunstis“ („End Games and Emotions. The Sense of Ending in…
Heldur Karmo kirjutas 1970ndatel laulusõnad, millega põlistas eestlaste mällu, et sadam ootab koju vaid ühtainust laeva. Tallinna sadam on nüüd, 40 aastat hiljem, üheksa kuud oodanud ühtainust superstaari, kes Zaha Hadid Architectsi näol ka lõpuks leiti.
Nädala alguses kuulutati välja 2016. aasta novembris alanud Vanasadama üldplaneeringu arhitektuurivõistluse tulemus, millega pealinn saab ruumisihid aastani 2030. Mereäärset linnaruumi hakatakse edaspidi kavandama Londoni ilmakuulsa Zaha Hadidi arhitektuuribüroo taktikepi järgi.
Nüüd saab…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Eve Kiiler. Foto seeriast „Kohtumispaik – Mere puiestee 20“. 2009.
Erik Obermann ei tahtnud 1910. aastal tulla Pariisist tagasi kodumaale, sest ta ihkas viljelda seda, mida nüüd nimetame dekadentlikuks kunstiks. Erik Obermann. Daam ja Mefistofeles. Tušš, 1910. Tartu Kunstimuuseum.Pressifoto
