Alustan algusest ehk esimesest kokkupuutest kurtidega. Aasta on 1979. Olen 19aastane keele- ja kultuurihuvidega noor mees, töötan Tartu mööblikombinaadis tislerina. Mul on mitu kurti töökaaslast, kellega saan iga päev suhelda. Nendelt õpin oma esimesed viiped ja esimese viipekeelse nalja. Kuidas on viipekeeles Nõukogude Liit – SSSR? Kahte esimest S-i viibeldes haara kordamööda kummastki randmest – nagu oleksid käed raudus. Kolmanda S-i juures haara parema käega kõrist. Ja R-i…
Eelmisel aastal ilmus kaks demokraatiateemalist raamatut, milles esitatud sõnumi ümber käiv poleemika ei näita vaibumise märke. USA Georgetowni ülikooli poliitikafilosoofia professori Jason Brennani aplombika teose „Demokraatia vastu“1 tõlge ilmus alles mõni kuu tagasi Saksamaal. Samuti andis autor ajakirjale Der Spiegel mahuka intervjuu.2 Belgia kultuuriajaloolase, arheoloogi ja publitsisti David van Reybroucki poleemiline lühitraktaat „Valimiste vastu“3 on samuti Euroopas tugeva vastukaja saanud.
Jason Brennani arutlused tõukuvad järgmistest väidetest: 1)…
Lähisuhtevägivalda käsitlevates artiklites pühendatakse õlgmehikese „vägivalla õigustus“ tampimiseks ohtralt energiat ja ruumi, kuigi see õlgmehike on juba ammu nii tapetud, et pole enam surnud, vaid juba antielus.
Ainus viis vähendada vägivaldsust on minimeerida tegureid, mis suurendavad vägivaldse käitumise tõenäosust, nende teadvustamine eeldab aga võimalust neist rääkida.
Lähisuhtes ei pea elama nagu sõjaolukorras, alati lahingu- ja kaitsevalmis.
Oleme harjunud ütlusega, et vägivald on vägivald ja et sellele puudub igasugune õigustus. Olen sellega nõus, kuid niisamuti arvan, et sellest hoolimata või just seepärast on vaja vägivallast veelgi rohkem ja veelgi nüansirohkemalt rääkida, et mõista. On vaja mõista, kuidas vägivald sünnib ning kuidas me laseme sellel tekkida ja kesta. Samuti sedagi, mis toimub…
Arutelu käib selle üle, kui palju ja kuidas rahastatakse teadust Euroopa Liidus pärast 2020. aastat.
Küsimuse, kas enne oli muna või kana, on teadus lahendanud (muna!),1 ent imerohtu teadusinvesteeringute kasvu tagamiseks ei ole teadlased suutnud leiutada. Mõneti on seegi muna ja kana küsimus. Ühelt poolt tuleb teaduse ühiskondliku mõju ja väärtuse suurendamiseks teadusse ning innovatsiooni rohkem ja targemalt investeerida. Teisalt peame investeeringute kasvu saavutamiseks teaduspoliitika…
Kahtlemata ilmus see raamat eesti keeles õigeaegselt. Alates pagulaskriisi algusest on Eesti avalikkuse huvi Rootsi olude vastu otse plahvatuslikult suurenenud, kuid usaldusväärset infot selle kohta, mis sealsetes „kurjakuulutavates linnaosades“* tegelikult toimub, leidub napilt. Soomerootsi kultuurikorüfee ja poliitiku Jörn Donneri reportaaž värsketest, 2014. ja 2015. aasta sündmustest ja meeleoludest Rootsis võiks seda lünka täita ja teatud mööndustega täidabki. Iseasi muidugi, kas see teos nende lugemislauale jõuab, kes…
Lubatagu alustada autotsitaadiga (visaku esimene kivi see, kes pole kunagi oma nime guugeldanud): „[A]eglust, pealtnäha tühjust naudin ma ka kunstis. Tugitoolisportlasena eelistan ma suusatamises viitstarti ühisstardile, olen ikka olnud andunud vormel 1 sarja vaataja ning viimased kaks nädalat aina pahandanud, et ETV alustab Tour de France’i ülekandeid, kui kolmandik distantsist juba läbitud“ (Sirp 24. VII 2015). Kaks aastat hiljem on hea meel tõdeda, et vähemalt Eurosport kannab tänavu…
Kas mäletate ACTA proteste – fooliumimütsikesi ja seemnete söömist? Kas miski muutus? Ei muutunud. Tulid peale veelgi sensatsioonilisemad uudised ning veelgi viraalsemad kassipildid, kõik möödus ja ununes. Avalik mälu ongi lühike. Uudiste tsükkel online-meedias on aina kiirem ning ühismeedia on lisanud sellesse mootorisse omakorda veel nitrot.
Mõnikord ma ikka kahetsen, et ei mäleta oma lasteaiakasvatajaid. See tunne, et keegi sul heatahtlikult kogu aeg silma peal hoiab, või teadmine, et kui ema ka jääb järeletulemisega kolm minutit hiljaks, siis on keegi, kes istub julgustavalt su kõrvale veel enne, kui paanika- ja nutuhoog võimust võtavad (või ka lootus, et kui sa ikka kuidagi lõunauinakut teha ei taha ja igavlevalt lakke vahid, siis ei ähvarda…
„Eesti argielu“ on väga sobilik suvelektüür maal vanaema juures. Saab teada mitmed unustatud kombed ja hoiakud, sõltuvalt east meelde tuletada lapsepõlves nähtut ja soovi korral käia kolamas mööda vanu pööninguid ja abihooneid. Kuigi teose pealkiri on saanud peibutavalt üldine ja petlik, siis selle alapealkiri avab autori tegelikud kavatsused: siht pole olnud kirjeldada eestlaste argielu aegade vältel, vaid kaardistada need mullistused XIX sajandi lõpust XX sajandi keskpaigani,…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Lähisuhtevägivalda käsitlevates artiklites pühendatakse õlgmehikese „vägivalla õigustus“ tampimiseks ohtralt energiat ja ruumi, kuigi see õlgmehike on juba ammu nii tapetud, et pole enam surnud, vaid juba antielus.Wikipedia
Kas mäletate ACTA proteste – fooliumimütsikesi ja seemnete söömist? Kas miski muutus? Ei muutunud. Tulid peale veelgi sensatsioonilisemad uudised ning veelgi viraalsemad kassipildid, kõik möödus ja ununes. Avalik mälu ongi lühike. Uudiste tsükkel online-meedias on aina kiirem ning ühismeedia on lisanud sellesse mootorisse omakorda veel nitrot.Mati Hiis / Õhtuleht / Scanpix
