Sotsiaalia
-
Tõejärgne induktiivne oma(s)ilm
Teaduse autoriteet allutatakse üha enam kogukonna meelsusele, mis taandub karjainstinktile, hääle tugevusele, ühismeedia kasutamise vilumusele ja karismale.
Eelmise aasta detsembris Tallinnas peetud inimõiguste instituudi aastakonverentsil tõusis sadade respektaablite kuulajate ridadest Rootsi endine õiguskantsler Elisabet Fura ja esitas lühikese mureliku monoloogi: Rootsis tahtvat mitmed raamatukogud eemaldada kogudest Pipi Pikksuka jutud, kuna viimase isa oli neegrikuningas. Juba olevat eemaldatud Tintini Aafrika-seiklused. Kümned lugupeetud pead ümber Fura noogutasid…6 minutit -
Vastulause – Läbinisti šovinistlik soome-ugri ilm
Neid ridu pani mind kirjutama 26. mai Sirbis ilmunud Eva Liisa Sepa artikkel „Kuidas Eesti Joonisfilm palus meestel teed juhatada“. Noor autor, kes on ühtlasi ka animaator ja koomiksikunstnik, leiab, et raamatuna ilmunud Eesti Rahva Muuseumi näituse „Uurali kaja“ soome-ugri rahvaste pärimuslood on seksistlikud ja meil tuleks tunnistada, kui suurt ebamugavust need tänapäeval tekitavad. Samuti on autor nördinud, et animatsioonide lavastajate hulka on valitud üheksa mehe…3 minutit -
Üks roll
Hollywoodi teab igaüks, ShondaLandi vähemalt esiti ilmselt vähesemad. Ometigi on produtsent ja stsenarist Shonda Rhimes, kelle produktsioonifirmaks seesama ShondaLand, Ameerika ja seeläbi poole maailma teleekraanide kuninganna juba kümmekond aastat. Tema loodud seriaalid nagu „Grey anatoomia“ (2005), „Skandaal“ (2012) ja „Kuidas mõrvast puhtalt pääseda“ (2014), kus peategelaseks naine, ei läbi küll alati Bechdeli testi, millega mõõdetakse, kas naistegelased räägivad omavahel ka millestki muust peale meeste, aga kohe…3 minutit -
Vägivaldsed mehed kui miljonikulu ühiskonnale
Vägivald on Eestis palju levinum nähtus, kui tahaksime uskuda.
Hea on rääkida, kui kulukas artikkel on naispensionär, kes elab kauem kui mees, koormab arste ja raviasutusi, ei jaksa oma väikse pensioniga kõiki kulusid katta. Keegi ei küsi, miks tema pension nii väike on. Kui räägitakse naistest, kerkib kohe küsimus, kus on mehed ja hakkab kerima niisugune „vaesed mehed“ retoorika.
Ja kui juttu on naiste suurema…6 minutit -
Kogetud vägivalla statistika, tuginedes eri andmeallikatele. Politsei/kohtu jm administratiivne statistika ning uuringu statistika erinevad ka selle poolest, et esimene loendab juhtumeid (mitme juhtumi taga võib olla sama isik), kuid teine keskendub ühe isiku kogemusele (üks isik võib kogeda mitut juhtumit). Allikad: EIGE (2015), Gender Equality Index 2015; Pettai, Tiit, Ruubel, Rist, Laidmäe (2016), Perevägivalla hind Eestis; Justiitsministeerium (2016), Kuritegevus Eestis 2015; Ahven, Surva (2014), Perevägivalla menetluspraktika: 2011 ja 2013.Lähisuhtevägivald ei ole ainult ohvri ja tema pere mure
Kuni leidub vägivalla õigustajaid, kes süüdistavad ohvrit provotseerimises, ei kao vägivald kuhugi.
5 minutit -
Vägivaldse suhte anatoomia
Abivajav inimene on vägivaldses suhtes elades kaotanud kontakti enda ja oma vajadustega.
Naistevastasest vägivallast rääkides tundub mulle paslik kasutada tsitaati briti krimifilmist „Langus“, kus keskne tegelane on sarimõrvar. Uurija arutleb seal väga huvitavalt: „Miks kardavad mehed naisi? Sest nad kardavad naiste silmis naeruväärseks jääda. Miks aga kardavad naised mehi? Sest nad kardavad, et mehed tapavad nad ära.“ Teades vägivallaohvrite alateadlikest hirmudest ja võttes arvesse sajanditepikkust…7 minutit -
Kas naistevastane vägivald on pseudoprobleem või karm tegelikkus?
Perekonnas aset leidvast vägivallast on kindlasti enamik kuulnud kas meedia sotsiaalvõrgustiku või tuttavate vahendusel. Osa on seda vägivalda ise kogenud, osa pealt näinud.
Kas naistevastasest vägivallast peaks üldse rääkima?
Naistevastase vägivalla teemal rääkides olen kuulnud mitmesuguseid reaktsioone. Mõni parastab ja mõnitad ohvreid („naisi tulebki õpetada“, „lolle tulebki karistada“), mõni naeruvääristab („mida te puhute teemat suureks, probleemi ju tegelikult polegi“), mõni süüdistab („ise nad on endale sellise elu valinud,…14 minutit -
Haabersti paju ja Eesti tulevik
Olen siseemigrant. See on vastuoluline mõiste, sest emigrant tähendab pagulast, kellel on õnnestunud end uues elupaigas sisse seada, ilma et ta ennast siiski päris kodus tunneks. Siseemigrant on seevastu keegi, kes pole kuhugi põgenenud, aga tunneb end ikkagi pagulasena, sest poliitiline olukord on muutunud vastuvõetamatuks. Emigrant püüab sidet kodumaaga alles hoida, lootes, et asi kunagi muutub ja ta saab koju tagasi minna. Siseemigrant ongi kodumaal. Ta…5 minutit -
Süüdi on süüdlane
Vägivald algab tükk maad enne vägistamise piiri, seetõttu on väga raske vägivalda ennetada.
Võim. Kontroll. Allutus. Need ajendid on seksuaalvägivallatseja käitumise taga. Selle taga, et mingis vormis seksuaalvägivalda on kogenud iga viies naine1 ja vägistatud on iga 13. naist.2 Sellele, kui palju on Eestis seksuaalvägivalda kogenud mehed, meil selget vastust ei olegi. Uuringute andmetel on neid 2–5%, kuid kuna meesohver…4 minutit -
Vägivallavastane poliitika kui paragrahviga signaali andmine
Vägivalla valdkonda puudutavas õigusloomes on viimastel kümnenditel suuri samme astutud, aga seaduste rakendamise toetamisel ja ohvrite abistamisel on arenguvajadus veel suur.
Eesti kriminaalpoliitikas võib vägivallavastase poliitikakujundamise esimeseks teetähiseks lugeda 1. juulit 2004, mil jõustus kriminaalmenetluse seadustik. Enne seda kehtinud kriminaalmenetluse koodeks tugines mõneti veel Nõukogude Liidu kriminaalõiguse põhimõtetele, mille kohaselt tuli kergemaid vägivallajuhtumeid, kui ohver tõsiseid vigastusi ei olnud saanud, menetleda erasüüdistusmenetluses. See tähendas…5 minutit
