Toeta

Sotsiaalia

  • Mis saab väliseesti ajakirjandusest?

    1980. aastate lõpus ei olnud Eesti ühiskonnas poliitikute ring veel eristunud, ajakirjanikel oli Eesti elu defineerimisel ja arendussuundade üle arutamisel keskne roll. Ajakirjandus liitis ühiskonda, nt eestikeelset „Aktuaalset kaamerat“ vaatas 1990. aastal 11% venekeelsest elanikkonnast.1 Eesti ajakirjanduse struktuurimuutuste ajal (1988–1992) pöörati pilk ka väliseesti ajakirjanduse poole. Eestis olid küllalt tuntud Eesti XX sajandi ajakirjanduse suured Ilmarid, mõlemad sündinud aastal 1920: Ilmar Külvet ja Ilmar Mikiver, kes…
    Maarja Lõhmus
    3 minutit

  • Võim ja vaim

    Lahvatanud korruptsiooniskandaalid – kõigepealt Tallinna Sadamas, seejärel Tallinna linnas – näitavad, et kapo veskid jahvatavad visa järjekindlusega ning korruptsiooni väljajuurimisel tehakse järelejätmatult tööd, löömata risti ette kahtlustatavate ametialase staatuse või ühiskondliku positsiooni ees.
    Need juhtumid süvendavad aga ka kuvandit, et korruptsiooni võib ette tulla (ja tulebki!) kõikjal, igal võimutasandil, nii riigifirmades kui ka omavalitsustes. Korruptsioonitajumise indeksi poolest (viimased andmed aastast 2013) on Eesti koht üleilmses edetabelis küllaltki hea, kuid…
    1 minut

  • Sõltumatus vägivalda tarvitamata

    Teoorias on kõik kaunis, ent inimloomuse varjukülgede tõttu teostamatu. Nõnda valitsebki maailmas diskrimineerimine ja ebavõrdsus, kasutatakse vägivalda ning täielikku vabadust pole olemas.

    Eesti lugeja võib rõõmustada: lõpuks ometi on maakeeles kättesaadav esinduslik Mahatma Gandhi kirjutiste, mõtete ja kõnede kogumik. Sellega on täidetud tühimik, mida varem leevendasid vaid osaliselt nüüdseks juba aegunud Leopold Julius Kenni tõlgitud „Minu elu“ (Loodus, 1939)…
    Martti Kalda
    6 minutit

  • Kuidas mitte olla hirmunud koloniaaljäänuk?

    Quentin Peel: „Kõige vaenulikumad on valijad immigrantide vastu paigus, kus immigrante on kõige vähem nähtud.“

    Läinud nädalal esines Tallinnas avatud ühiskonna foorumil Suurbritannia rahvusvaheliste suhete mõttekoja Chatham House’i liige, ajalehe Financial Times kauaaegne korrespondent Quentin Peel.
    Kas praegugi kehtib tähelepanek, et kriisid vaid tugevdavad Euroopa Liitu?
    Quentin Peel: Meie praegused kriisid on lahenduseta ja seetõttu ei näi EL praegu tugevana. Arvan siiski, et…
    Ahto Lobjakas
    8 minutit
  • Maailm globaalset Minotaurost orjamas
    Yanis Varoufakis kõnelemas 2013. aasta õõnestusfestivalil, peamiselt erinevate vasakaktivistide ülesastumistega sisustatud traditsioonilisel maiüritusel Zagrebis.
    Wikipedia

    Maailm globaalset Minotaurost orjamas

    Võimalik, et Kreeka endine rahandusminister Yanis Varoufakis on praeguse aja kõige tuntum kreeklane, kui antiiksed mõtlejad kõrvale jätta. Lühidaks jäänud ametiaja tõttu ei maksa ministriks olemist üle tähtsustada. Tema kuulsus on tulnud peaasjalikult väga avatud suhtest meediaga. Oma varasemas elus tegutses…
    Ero Liivik
    4 minutit

  • Süvenev süvenematus

    Erakooliseaduse muutmise eelnõu

    Viimase aja kärarikaste sündmuste taustal on esile kerkinud ebamugav tendents: väga suuri poliitilisi ja ühiskondlikke otsuseid langetatakse pindmiste muljete põhjal, andmeid põhjalikumalt analüüsimata ja olukordade olemusesse süvenemata. Sarnase lähenemise poolest paistab silma ka erakooliseaduse § 22.2 muutmise eelnõu,1 mis puudutab nii eraüldhariduskoole, Waldorfi koole kui ka kristlikke koole. Eelnõuga soovitakse lõpetada erakoolide toetamine tegevustoetuse kaudu, mida on makstud kohalike omavalitsusüksuste eelarvest 2011.…
    Birk Rohelend
    6 minutit

  • Tagasi alguses

    „Oligarhid, vennapojapoliitika ja endeemiline korruptsioon on endiselt osa paljude nende riikide igapäevast; ajakirjandusvabadus väheneb ning samal ajal on kasvav natsionalism ja populistlikud poliitilised liikumised süvendanud vastuseisu immigrantidele,“ nendib New York Times artiklis pealkirjaga „Idabloki vastuseis põgenikele näitab Euroopa kultuurilist ja poliitilist lõhet“ (12. IX).
    Kas me tunneme selles kirjelduses ära Eesti?
    „Kuna teated burkade silmamisest Balti riikides puuduvad, mõjub plaan need keelustada ülemäärasena – nagu keelaks Antarktikas alasti päevitamise,“ ironiseerib…
    2 minutit
  • Eesti paigake nõukogude praktikas ja lääne teoorias
    Ametlikust põlustamisest hoolimata oli NLis hipi olla märksa lihtsam kui 1990ndatel.
    Internet

    Eesti paigake nõukogude praktikas ja lääne teoorias

    24. kuni 31. juulini toimus Tallinna ülikooli juures värske ajaloodoktori Uku Lemberi juhtimisel suvekool „Hilissotsialism (1956–1985): unustatud aastad pärast stalinismi ja enne perestroika’t“. Hilissotsialismi (late socialism) all peetakse silmas Nõukogude Liidu ja selle satelliitriikide ühiskonnakorra seisundit nimetatud ajavahemikul. Viimasel kümnel aastal on…
    Johanna Ross
    7 minutit
  • Rahvus, kooselu ja vaikus
    Eesti NSV ühiskondliku situatsiooni moodustasid kaks paralleelset, kuid pesiti põimunud eesti ja vene kultuurimaailma. Osa struktuure olid paralleelsed (nt keele­põhine koolisüsteem, ajakirjandus ja osa töökohti), kuid teised struktuurid ja igapäevaelu sügavalt läbipõimunud (nt töö­suhted ja sotsiaalsed kogemused).
    RIA Novosti / Wikipedia

    Rahvus, kooselu ja vaikus

    Eesti-vene pered Nõukogude Eestis

    Uku Lember
    7 minutit
  • Esimene maailmasõda kui unustatud sõda
    Prantsuse sõjaväelaste hauad Douaumontʼis, kuhu on maetud 130 000 Esimeses maailmasõjas hukkunud tundmatu sõduri säilmed.
    2 × Wikipedia

    Esimene maailmasõda kui unustatud sõda

    Pisut enam kui sajand tagasi alanud ning neli sündmusterohket aastat väldanud Esimene maailmasõda tõi kaasa muutused, mida ei saa maailma ajaloo kulgu vaadates alahinnata. Sõja käigus langesid impeeriumid, kerkisid esile rahvusriigid ning toimus märgatav areng sõjapidamises, teaduses ja ühiskonnakorralduses. Esimese maailmasõjaga…
    Liisi Esse
    7 minutit
Sirp