Toeta

Sotsiaalia

  • Sõnumeid unustatud sõjast
    Esimese maailmasõja päevil Tartumaal.

    Sõnumeid unustatud sõjast

    Ilmasõja epistolaarse pärandi uurimine on aidanud kahtluse alla seada laialt levinud arusaama, nagu oleks eurooplasi haaranud sõjavaimustus.

    Linda Kaljundi
    7 minutit
  • ,

    Naiskunstnikud mehelikkuse koodi murdjatena

    Õed Meid tõid juba I maailmasõja ajal sõjatemaatikasse värskeid tuuli.

    Eesti kunstiruumis ei ole just palju neid perekondi, kust oleks tulnud I maailmasõja ja sellele järgnenud Eesti vabadussõja ajal meie kultuuri kolm kunstnikku, rääkimata siis naiskunstnikest. Tegemist on viimastel aastatel mitmeti esil olnud õdede Meidega (end Mey): Kristine (ka Mark, 1895–1969), Lydia (ka Starkopf, 1896–1965) ja Natalie (1900–1975). *
    Õdedest tuntakse eelkõige kahte nooremat, kuigi nende…
    Kai Stahl
    3 minutit

  • Igal pool on Aafrika

    Tartu ülikooli avaaktusel pidas üli­õpilas­esinduse esimees Martin Noorkõiv kõne, mis puudutas paljusid. Pagulasteemalist debatti kommenteerides sedastas ta, et lõhestunud Eesti suurim väljakutse on oma ideelt väga lihtne: üksteisega rääkida.
    Rääkida tahetakse, oi, kuidas tahetakse. Selle soovi ühe väljendusvahendina on pagulasteemalisse debatti lisandunud uus meedium: autod. Eesti teedel sõidab praegu teadaolevalt üle 400 auto, mis kannavad kleebist Eesti maakaardi valge kontuuri ja sõnumiga „Siin ei ole Aafrika“. Kleebiseid…
    1 minut
  • Nõukogude aja ideoloogiat ei hävitatud päriselt
    Maša Gessen: „Viimase asjana on keelustatud puhastusvahendeid, pesupulbreid, nõudepesuvahendeid, asju, millega inimesed on harjunud.“
    Lars Lindquist / DN / Scanpix

    Nõukogude aja ideoloogiat ei hävitatud päriselt

    Maša Gessen*: „Inimese elu muutmine ennustamatuks ja tema desorienteerimine on just see, mida Venemaa teeb.“

    Ahto Lobjakas
    10 minutit
  • ,

    Säilituseksemplari seadus tulekul

    Uus seaduseelnõu viib meid infoühiskonda, aga teel on mõned karid: läbi on mõtlemata digipööre, see kuidas liiguvad raamatud, Tallinna vs. Tartu küsimus ja kes maksab.

    Sellise nimetuse seadust veel pole, on eelnõu, on sundeksemplari seadus. Liberaalses ühiskonnas ei tohiks olla sundi, seepärast siis hakkabki ajale jalgu jäävat sundeksemplaride seadust asendama säilituseksemplaride seadus. Enne sund­eksemplare olid hoopis tsensorieksemplarid. Juba tsaariajal…
    Urmas Sutrop
    7 minutit

  • Töö tellija materjalist

    kui ühised rõõmsad võlad
    mis üheskoos tuleb meil kesta
    need ühised rõõmsad võlad
    neid meri ei saa meilt pesta
    Paul-Eerik Rummo, „Me hoiame nõnda ühte“
    2014. aasta detsembris, kuu aega pärast Reformierakonna 20. sünnipäeva, ilmus Kalle Muuli sulest raamat meie Reformierakonnast, mida teose tagakaanel reklaamitakse kui mõttelist järge autori juba ilmunud lähiajaloo raamatutele „Isamaa tagatuba. Mart Laari valitsus 1992–1994“ (2012) ja „Vabariigi sünnimärgid: varjatud murdehetki Eesti poliitikas 1987–2007“ (2013). Vormiliselt see…
    Mart Soidro
    6 minutit

  • Põnev pilk Tallinna tööstusajaloo lähiajalukku

    Kas Rootsi pankade Eesti filiaalide töötajad tunnevad süümepiinu, kui kaasmaalaste käest teenitud kasum suures osas panga emamaale kanditakse? 

    Viimasel ajal on ilmunud palju kutseliste kirjapanijate koostatud ajakirjanike ja poliitikute, kõrgus- ja kaugushüppajate, telediktorite ja lauljate, näitlejate ja etlejate elulooraamatuid. Sekka mõni praeguse tipp-poliitiku tegulugu. Teame peaaegu iga detaili, kuidas telemehed kunagi Kadrioru staadionil jalgpalli mängisid, kuidas meie popmuusikud mööda kuuendikku planeeti kolasid ja…
    Jaak Juske
    3 minutit

  • Raminagrobis mäletab VII — Hüved

    Istun nüüd kiisuga siin laua taga ja mälestused muudkui voorivad ja voorivad mööda. Igasugused situatsioonid, sündmused, inimesed. Ja äkki ilmuvad välja – hüved. Issand jumal, igasugust on juba kirjutatud, ent hüvedest, mitte üht sõna! Aga vene aeg oli ju hüvede aeg, on, mida mäletada. See oli aeg, mil loomulikest tarvetest ja asjadest tekitati hüve – ja kui vähesest piisas teinekord õnneks. Ametiti tollane hüvede määr muidugi…
    3 minutit

  • Sõbralik Eesti

    Keegi meist ei sünni vihasena, seega peab kuskil vihastamist õpetatama. Kodus? Koolis? Meedias? Ilmselt on oma roll neil kõigil.
    Viha on inimlik emotsioon, aga viimase kahe aasta möll avalikus ruumis kõigepealt kooseluseaduse ja nüüd pagulaste vastuvõtmise üle jätab mulje, nagu oleks eestlased kõik muud emotsioonid peale viha talveunne pagendanud. On aeg äratuseks, ütleb algatus Sõbralik Eesti, mis soovib „inimesi innustada ja julgustada, et avalikus mõtteruumis saaks kõlama…
    1 minut
  • Koolisüsteem kui eliitperede taastootja
    Lauri Leesi annab teada, et turumüüjaid ja taksojuhte tema koolist ei tule. Kaader Madli Lääne dokumentaalfilmist „Tähelepanu, start!“ (2006), mis räägib esimesse klassi astumise katsetest.

    Koolisüsteem kui eliitperede taastootja

    Erinevalt Eestist Euroopas õpilasi esimestes klassides ehk algkoolis ei selekteerita, paljudes riikides, sh Lätis ja Venemaal on see seadusega keelatud.

    Kaire Põder, Triin Lauri
    7 minutit
Sirp