Toeta

Sotsiaalia

  • Brooklynist Paljassaare sotsiaalmajani
    Märtsi alguses valmis Paljassaare sotsiaalmaja sööklas Brit Pavelsoni seinateos, millest õhkub julget ja elutervet mõttelendu nõudvat emantsipeerunud loovust.
    Brit Pavelson

    Brooklynist Paljassaare sotsiaalmajani

    Elujõulisest feministlikust ühiskonnakriitikast

    Rebeka Põldsam
    4 minutit
  • Sõnade ootel*
    Õudukatemeistri Stephen Kingi romaanis „See“ võtab rühm lapsi nõuks võidelda Selle ehk linna kloaagis pesitseva kurja alge vastu; See ilmub laste ette klouni rõivais ja peibutab neid õhupallidega, et nad hiljem tappa.
    Kaader Tommy Lee Wallace 1990. aasta samanimelisest filmist.

    Sõnade ootel*

    Väike arutlus ajast ja moraalist

    Jaan Undusk
    11 minutit

  • Harv päikesevarjutus

    Nii palju – ja vähimagi irooniata – kui viimasel paaril nädalal, ei ole naiste õigustest vist Eesti meedias kirjutatudki. Süüdimõistva otsuseta jäänud 12aastase tüdruku vägistamisega ähvardamine riivas vahest igaühe õiglustunnet ning sundis küsima, mil määral suudab meie politsei- ja kohtusüsteem ohvreid kaitsta või neid üldse ära tunda (loe: tõsiselt võtta).
    Vägistamine ja lähisuhtevägivalla toimepanijate karistamata jätmine on siiski äärmuslikud näited, kuid kahjuks on meediaväljaanded iga päev täis…
    2 minutit

  • Reformid, väärtused ja hirmud ülikoolis

    Eelmise aasta suvel arutati meedias Tartu ülikooli struktuurireformi valupunkte ja kitsaskohti, reformi sisulist põhjendatust ja teostamist.1
    2015. aasta jaanuaris vahendas ERR uudist, et ka Tallinna ülikooli senisest 23 instituudist jääb sügiseks vaid kuus.2
    Jaanuaris kinnitatud Tallinna ülikooli (TLÜ) arengukava (aastateks 2015–2020) järgi moodustatakse uuenenud TLÜs viis „fookusvaldkonda“: haridusuuendus, digi- ja meediakultuur, kultuurilised kompetentsid, terve ja jätkusuutlik eluviis ning ühiskond ja avatud valitsemine. TLÜ visioon on olla Eestis targa…
    Aija Sakova-Merivee, Fideelia-Signe Roots
    3 minutit

  • Mineviku ja tuleviku vahel

    Tallinna ülikooli teadlaste vestlus mälu-uuringute aktuaalsetel teemadel

    Siobhan Kattago (ed.), The Ashgate Research Companion to Memory Studies. Farnham: Ashgate, 2015, 274 lk.
    Marek Tamm (ed.), Afterlife of Events: Perspectives on Mnemohistory. Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2015, 282 lk.
    Marek Tamm: Sattusime viimase paari aasta jooksul rööpselt toimetama kahte esinduslikku koguteost kollektiivse mälu uuringute vallas. Kahepeale koondavad need üle kolmekümne teadlase mitmest ilmanurgast, sisuliselt kogu mälu-uuringute akadeemilise koorekihi. Mäletan,…
    10 minutit
  • Ajalugu kui eeskuju

    Ajalugu kui eeskuju

    Kas ajalugu on lugu minevikust või kõigist aegadest? Otseses tähenduses on see lugu kõigi aegade kohta. Ainult et tulevik ei ole veel teada ja olevikku ei ole piisavalt analüüsitud. Kui kuulutada ajaloo arutelu aineks kõik ajad, võib see muutuda aruteluks oleviku…
    Simo Runnel
    3 minutit
  • Rebaste õlgadel

    Rebaste õlgadel

    Teaduslik käsitlus näeb Platonis ja Aristoteleses ületatud primitiivsusastmel Kanti ja Hegeli eelkäijaid. Heideggeri aspektist on niisugune lähenemine muidugi barbaarsus.

    Ahto Lobjakas
    7 minutit

  • Veidrad voodikaaslased

    Selle loo pealkiri, William Shakespeare’i poolt näidendis „Torm“ esimesena kasutusele võetud fraas,1 tähistas algselt igasugust ebatõenäolist partnerlust, ent on tänapäeval seostatav põhiliselt poliitikaga. Tõepoolest, kus mujal oleksid inimesed nõus sellesarnasel moel oma põhimõtetega nii märkimisväärsele kompromissile minema, kui kaalul on see ideoloogiliselt äärmiselt plahvatusohtlik ja salakaval kontseptsioon nimetusega greater good ehk suurem, laiem eesmärk, mis pühendab abinõu?
    Kui tänavustele valimistele on viidatud kui vastandumisekesksetele,2 siis toob lahingujärgne…
    Tristan Priimägi
    3 minutit
  • Neli aastat pärast Fukushimat
    Iga päev puhastavad töölised purunenud Fukushima tuumajaama lähistel Tomiokas veega teid, küürivad maju, lõiguvad oksi ning eemaldavad saastunud pinnast, mis plastkottidesse pakitult ümbruskonda jäetakse. Kohalikud on vihased, sest valitsus kavatseb 30 miljonit tonni radioaktiivselt saastatud jäätmeid sel viisil mahajäetud põldudele ja parklatesse paigutada.
    Toru Hanai/ REUTERS / Scanpix
    ,

    Neli aastat pärast Fukushimat

    Mida me oleme õppinud?

    Erik Puura
    7 minutit

  • katastroof

    Oli vaikne kurbus, kuid esialgu ei ennustanud veel miski katastroofi, mida samal ajal juba ette valmistati.
    Mati Unt, „Öös on asju“ (1990)
    Katastroofidiskursuse olemus on interdistsiplinaarne. Traagiliste tagajärgedega sündmustest rääkimist iseloomustab paljude teadusvaldkondade põimumine, mis omakorda asetuvad ajaloolis-poliitiliste arengu ja majanduslike huvide konteksti. Suurepärane näide kriisianalüüsi akadeemilisest käsitlusest on Vaclav Smili „Globaalsed katastroofid ja suundumused“, kus range andmekirjelduse abil püütakse mõtestada tulevikku kujundavaid energiaprobleeme, keskkonnategureid, rahvastikuküsimusi, ajaloolist eripära…
    Janek Kraavi
    10 minutit
Sirp