Sotsiaalia
-
Haridus kui tööjõutootmise vahend
Eesti kesksete parteide haridus- ja teadusprogramm
Võib rääkida pikalt sellest, mis on nende valimiste peateema. Eesti riigi tuleviku peateema on kindlasti haridus ja teadus. Ilma selle valdkonna probleemide lahenduseta ei pääse kunagi viie viimase seast ära. Viimased kümme aastat on valitsust juhtinud Reformierakond, haridusministrid on olnud Mailis Reps (2005–2007), Tõnis Lukas (2007–2011), Jaak Aaviksoo (2011–2014). Enne seda oli Juhan Partsi valitsus (2003–2005), kus haridusministriks Toivo Maimets.…6 minutit -
Ehitada ja linte lõigata
Kuidas näevad erakonnad valimisprogrammides ette ehitatud keskkonna arengu?
Valimisprogrammide kõige usinam kasutajagrupp on ilmselt tudengid, kes peavad valimisprogramme koolitööna põhjalikult uurima ja võrdlema. Ega erakondade lubadusi tasugi liiga tõsiselt võtma, sest õnneks ei saa meil keegi parlamendivalimistel absoluutset enamust ja koalitsioonileppesse jõuavad valitud lubadused mitmest platvormist.
Planeerimine
Eestis kehtiva planeerimiskorraldusega paistavad erakonnad üldjoontes rahul olevat, sest põhimõttelisi muudatusi pakutakse vähe. Huvitavaid ideid siiski on. Näiteks sotsiaaldemokraadid tooksid…3 minutit -
Mis juhtub Andres Lapeteusega?
Erakondade kultuuriprogrammide lugemine on nagu joogalaagris käimine. Kui istuda lootoseasendis muruvaibale, keskendada mõtted loovust väärtustavale ühiskonnale, mälu hoidmisele ning elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arengule, saavutavad programmid kiiresti ühise hingamise. Erimeelsusi justkui polekski. Kerkivad nii palgad kui hooned, langevad maksumäärad ja administratiivsed piirangud. Eestlus kestab üle aegade. Nii see võikski jääda. Reaalsete valikutega tuleb tegelda mõni teine kord. Ainult lihtsameelne jätaks avaldamata poolehoidu loomemajandusele, kui tõukefondide…3 minutit -
Parteide majandus- ja sotsiaalpoliitikast
Erakondade programmid on sisutihedad, ideerikkad ja ka suure ühisosaga, kuid reklaamimelus ei tule see kuigivõrd esile.
1 Selle aasta parlamendivalimiste puhul ette valmistatud parteide majandus- ja sotsiaalpoliitilisi platvorme lugedes saab teha kaks järeldust. Esiteks on need enamasti sisutihedad ja mõistlikest ettepanekutest kantud tekstid. Teiseks on eriti parlamendierakondade ühisosa sedavõrd suur, et majandus- ja sotsiaalpoliitilised küsimused valijaid ühele või teisele poole vaevalt et kallutavad. Määravaks saavad…6 minutit -
Luban labida
Kui teid vaevavad unehäired ja te ei saa öösiti sõba silmale, soovitan soojalt, lugege erakondade valimisprogramme ja -platvorme – tunduvalt tõhusam kui lammaste lugemine (assotsiatsioon Kristiina Ojulandi pereparteiga on juhuslik ja meelevaldne). Loed ühe lehekülje ja Une-Mati virutaks otsekui kotiga piki pead (assotsiatsioon Mati Undiga on ka juhuslik ja meelevaldne). Tõsi, ega valimisprogramme kirjutata põnevuse ja lugemiselamuse pärast, vaid ikka selleks, et äratada valija hinges saamahimu…3 minutit -
Vaade maailmavaateta vaateisse
Poliitikute tööturul paremate isikute nimel võitlevad massiparteid ei saa endale selgelt eristuvat (kultuuri)poliitikat lubada.
Hilissügisel võttis minuga ühendust üks Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) poliitik palvega anda sisend nende valimisprogrammi. Kuna plaanisin valimiste eel analüüsida võrdlevalt erakondade kultuuripoliitikat ega tahtnud oma erapooletust kompromiteerida, loobusin pakutud võimalusest. Jaanuaris sain samalt poliitikult veel ühe kirja, mille manuses oli Reformierakonna (RE) valimisprogramm. On vist paratamatu,…9 minutit -
IRLi ja sotside valimislubadus: Tallinna Kunstihoone korda!
EKLi presidendi Vano Allsalu kommentaar
Visuaalne kunst, sealhulgas ka nüüdiskunst, on viimasel ajal üsna elavalt avalikkuse arutluse all olnud, tavapäraselt on positiivsema märgi all traditsiooniline kunst, kuid ei saa öelda, et aktuaalsest nüüdiskunstist räägitaks ainult negatiivses võtmes. Eesti kunstnikud on edukalt haaratud suurtesse rahvusvahelistesse projektidesse, meie Veneetsia biennaali väljapanek on saanud positiivse tagasiside, meie kunstnikel on läinud hästi ka esinduslikel kunstimessidel, ikka ja jälle külastab KKEKi…2 minutit -
Loll ja lollim: erakondade lubadused keelepoliitikas
Eestimaal on keeleprobleemid ühiskonnas kõikidele teada ja näha. Olulisemad neist on mure eesti keele jätkusuutlikkuse pärast ja muukeelse elanikkonna lõimumatus. Laias laastus võib viimase mure jaotada kaheks: venekeelse elanikkonna ebapiisavaks keeleoskuseks ja vastava rühma sotsiaalseks segregatsiooniks. Väljenduvad need vaevad muukeelsete kehvemas palgas, oluliselt suuremas vangide, töötute ja kodutute suhtarvus, nappides karjäärivõimalustes ja väheses sotsiaalses mobiilsuses muuski mõttes. Tegemist on olulise inimõigusrikkumisega, mida riik pole suutnud kõrvaldada…5 minutit -
Kibe eneseteadvus
Kui Jürgen Ligi möödunud sügisel Jevgeni Ossinovskit sisserändaja pojaks nimetas, oli solvujaid kui palju: ühed arvasid, et solvus Ossinovski, teised jällegi, et hoopis Ligi ise. Kolmandad pakkusid, et solvusid siinsed venelased, ja neljandad olid veendunud, et solvus ainult Andrei Hvostov. Võta nüüd siis kinni, kes neist päriselt solvus, ilmselt omal moel kõik.
Sisserändaja poja juhtum hakkab küll vaikselt ununema, ent uued solvumised ei jää seepärast olemata. Ainuüksi…1 minut -
Kas erakonnad toovad lõpuks otsedemokraatia?
Kui lugeda seadusi, siis on meil kõik võimalused otsedemokraatia toimimiseks praegugi olemas: põhiseadus sätestab rahvahääletuse, kohalikul tasandil on võimaldatud rahvaalgatus, ELi kodanikena saame osaleda Euroopa rahvaalgatuses. Üleriigilise rahvaküsitluse läbiviimiseks pole vaja isegi seaduslikku alust, vaid valitsejate tahet. Kõik on lubatud, kuid mida ei ole, on rahvahääletused. Viimati toimus selline siinmail umbes kümme aastat tagasi. Mis on siis põhjus? Eelkõige parlamendiparteide soovimatuses oma otsustusõigusest kübetki käest anda.…7 minutit
