Kveenimaa oli algset päratult suur maa-ala. Ma arvan, et isegi praegune Lõuna-Helsingland ehk Kesk-Rootsi Norrlandi piirkonna üks maakondadest oli osa Kveenimaast. Niisiis kattis see pool praegusest Rootsi riigist ja ulatus nn Sabme, s.o saamide asualani Põhjalas. Soome pool Põhjalahte ehk Botnia lahte ulatus see ala aga peaaegu Turu linna haldusaladeni välja. Riiklusest ei saa muidugi tolle aja kontekstis kõnelda, aga kaubavõrgustikust küll! Selle piires kehtis ajalooallikatest…
Kas on lootust, et selle tulemusel muutub riikides ka suhtumine keelevähemustesse?
Jah, kui riigid ja enamuskeelsed peaksid ka vähemuskeeltest lugu ja saaksid aru, et igaühel on õigus emakeelele. XIX sajandi ideoloogia „üks riik, üks rahvas ja üks keel” maksab ikka, kuigi Norras ja Soomes on kaks riigikeelt. Keele elustamine nõuab ühiskonnalt tahet kasutada vähemuskeelt kõigil ühiskonna aladel. Mõte ei ole hävitada teine (suurem) keel, nagu vanasti tehti…
Kasumiga aga on trükiajakirjandusel globaalselt täbarad lood. Sisutegijad ei ole peaaegu kuskil suutnud leiutada head retsepti, mille järgi kommunikatsiooniäris liikuvat raha õiglaselt jaotada uue tehnoloogia ning ajakirjandusliku sisu tootjate vahel. Viimastele on ikka jäänud tühjad pihud, uue tehnoloogia lai levik on…
Kui üks valimiste ülesandeid on ühiskonnas sihte seada ja seeläbi mõtteid korrastada, asju laiemalt vaadata, siis millegipärast mõjuvad seekordsed kampaaniad vastupidi. Kas saab seekordsete valimiste tõttu selgemaks, mille poolest on mõnes Eesti linnas parem elada kui mõnes teises? Või mis teeb üldse ühest Eesti linnast hea elupaiga? Ja seda mitte ainult teiste Eesti linnade kõrval, vaid regioonis ja maailmas.
Mis on siin teisiti, võrreldes nende linnadega,…
27. septembril muundus Tammsaare muuseum teaduskohvikuks, kus leidis aset mõttevahetus teemal „Milleks on meile vaja ilukirjandust?”. Kohale oli tulnud üllatavaltki palju huvilisi, kelle puhul võis esiteks eeldada, et ilukirjandus läheb neile korda, ja teiseks, et neil on küsimusele ka vastus(eid). Kes mõtlesid „tõesti, milleks?”, jäid mõistagi tulemata.
Päris sekti kokkutulekuks kohvikuõhtu siiski ei kujunenud – selleks esindasid kirjandusteadlase Maarja Vaino juhitud vestlusringis neuroteadlane Hendrik Luuk, kirjanik Jan…
Vikerkaare 7.-8. number (2013) on hea näide majandusteemade kajastamise problemaatilisusest Eesti kultuuriajakirjades: heatahtlikust soovist inimeste silmaringi laiendada saab hoopis ühekülgne toimetaja sümpaatiate peegeldus. Huvitatud ei olda mitte erinevate tõlgenduste esitamisest ja diskussioonist, vaid toimetajale meeldiva narratiivi võimendamisest. Tõenäoliselt ei ole tulemus taotluslik, vaid mitmete tegurite tulemus. Kahjuks võtab ühekülgsus aga neilt, kes majandusküsimuste vastu väljaspool kultuuriajakirju huvi ei tunne, võimaluse osa saada märksa mitmekülgsemast ja sügavamast…
Üldise keelelise osutuspraktika seisukohalt on nimepillamine tuntud isikute, institutsioonide, pealkirjade jne mainimine vestluses või kirjalikus tekstis. Seda igapäevases suhtlemises üsna tavalist võtet käsitletakse psühholoogias kaudse eneseesitlemise strateegiana, mis peaks kinnitama antud taktikat kasutava isiku ja nimetatava persooni lähedast sotsiaalset kokkupuudet. Kitsama definitsiooni järgi tähendab nimepillamine kõneleja omaalgatuslikku suhet teise indiviidi või grupiga, enese vabatahtlikku ühendamist mingi grupi liikmete poolt lugupeetud või austatud isikuga, „positiivse teisega”. Eeldusel,…
Avalikes aruteludes kiputakse Eesti alternatiivmeediat sageli võrdsustama kanalitega, mis vahendavad kõikvõimalikke n-ö konspiratsiooni-teemasid, näiteks tähelepanekuid võimueliidi maavälise päritolu ja ebainimliku pahatahtlikkuse kohta, pajatusi massilisest ajupesust, lavastatud katastroofidest, toidu ja vaktsiinide kavatsuslikust mürgitamisest jne. Tundub, et Eesti alternatiivne avalikkus ammutab oma ideestiku suuresti maailmakuulsatelt konspiratsiooniteooria-gurudelt nagu Alex Jones ja David Icke ning sobitab need kohalike olude ja päevapoliitikaga. Seda artiklit ajendas mind kirjutama 11. septembril, mis on…
Montaigne on esiisa. Temast on välja tulnud arvutu perekond kirjanikke, üks teatud spetsiifiline moodsate sajandite kirjandus, see, mis lähtub minast, mis otsib lepitust sellega, mis on inimene ja milline ma olen, mis katsub olla lihtne, harilik ja siiras. Ei ole ammugi enam tarvis olla lugenud Montaigne’i ennast, et olla tema järeltulijaid. Neli sajandit on mööda läinud (13. septembril sai Montaigne’i surmast 420 aastat) ja kaugeltki kõik,…
Erinevalt Sirbist ei käsitle rektori käskkiri ega sellele järgnenud teised otsused kaitsmisele esitatud töö teaduslikku taset ja sisu. Iga teadustöö sisu või sisutust on pädevad hindama vaid vastava teaduse asjatundjad. Veelgi enam, teadustöö sisulistel hindajatel peab akadeemilise maailma reeglite järgi olema hinnatavaga võrreldes vähemalt sama või kõrgem kvalifikatsioon. Seega on doktoritöö sisule antud hinnangud tõsiseltvõetavad ja kraadi andmise või mitte andmise mõttes kasutuskõlblikud ainult siis, kui…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
