-
Eesti majandusest on viimase 20 aasta jooksul enamasti räägitud head ning võib jääda mulje, et meil on läinud paremini kui paljudel teistel meie piirkonna riikidel. Kiired reformid. Edukas Euroopa Liiduga liitumine. Välisinvesteeringud. Majanduskasv. Tasakaalus eelarve. Madal avaliku sektori võlg. Paindlik tööjõuturg. Soodne ettevõtluskliima. Avatud majandus. Riigireiting A. Alati leiab midagi, mida esile tõsta, ning Eesti riigi taasloomisest peale ei ole me jätnud kasutamata võimalust kuvada Eesti…
-
Jäälahingul ja selle võitnud vürst Aleksandril on Vene ajaloolises mälus äärmiselt oluline koht. Juba XIII sajandil pühakuks kuulutatud Aleksander on niivõrd kaua Vene ajaloolaste ja riigimeeste tähelepanu all olnud, et mitte isik ise, vaid ka tema kohta kirjutatu on saavutanud omaette uurimisobjekti staatuse.1 Ennekõike alates 1930ndatest aina suurema tähtsuse saanud Jäälahing on koos vürstiga väljunud kirjutatud sõna raamidest ja jõudnud vormuda nii tinasõduriteks, üllatusmunadeks, mängufilmiks kui…
-
Kui XX sajandi Eesti ajalookirjutust iseloomustas keskendumine agraarajaloo probleemidele, siis viimasel paarikümnel aastal on agraarajalugu jäänud vaeslapse ossa. Tartu ülikooli Eesti ajaloo professori Tiit Rosenbergi sel kevadel ilmunud artiklite kogumik „Künnivaod” on kahtlemata kaalukamaid raamatuid, mis pärast 1992. aastal trükivalgust näinud „Eesti talurahva ajalugu” on selles vallas ilmunud. Kogumiku pealkiri ja sissejuhatav saatesõna rõhutavad selgelt teose lahterdamist agraarajalooks. Seejuures defineerib autor agraarajalugu väga laiahaardeliselt: uuritakse „põllumajanduse…
-
Ääremärkusena olgu öeldud, et tänavu ilmusid teesid taas eesti- ja ingliskeelses tõlkes koos korraliku eessõna ja kahe originaalse teksti esmatõlkega.1 Millest üks, Lotmani ja Uspenski kirjutatud „Kultuuride heterogeensus” („Heterogeneity of Cultures: Postscriptum to the collective theses”) oli seni ilmunud üksnes itaalia keeles 1979. aastal.
Tartu-Moskva koolkondlikust ühtsusest rääkides tuleb alati silmas pidada teatud tinglikkust. Mitte kõik „Teeside” autorid ei jaganud üksmeelt uue distsiplinaarse lähenemise aluste ühtsuse…
-
Kui ma 1985. aastal pärast ülikooli lõpetamist Tallinna tulin, siis hakkasin elama ühes lammutamisele kuuluvas majas väikeses Sitsi asumis, Kalamajast ja Pelgulinnast pisut Kopli poole. Kopli tänavat palistava pärnaallee juurde olid planeeritud üheksakorruselised elamud. Õnneks sai nõukogude võim otsa ja torne ei ehitatud. Nüüd peetakse toda paika miljööväärtuslikuks. Aeg muutub ja suhtumine samuti.
Imetabane ennustamatu areng
Kui ma Tallinna tulin, peeti Kalamaja ja Pelgulinna perspektiivituteks kõdurajoonideks –…
-
Muuseumist on juba ammu saanud korralik, teadustööle tuginev haridusasutus, enamasti on tööl muuseumipedagoogidki. Kahjuks polnud muuseum sellisena seadustes selgelt hinnatud ja nii oli tekkinud olukord, kus näiteks kunstimuuseumi koolituse puhul osalejaile tulumaksutagastust ei võimaldatud, sama koolitus näiteks mõnes kunstiringis oli vastavalt soodsam. See pani muuseumid ebavõrdsesse olukorda, sealhulgas ka näiteks ühiste õppekavade väljatöötamisel. Nüüdsest saab tulumaksuseaduse § 26 alusel inimene muuseumi korraldatud tasulistel kursustel õppimise eest…
-
Muinsuskaitse on tähtis mitmele ühiskonnarühmale: omanikele, ametnikele, restaureerijatele. Rühmad jagunevad suures piiris kaheks: need, kellele mälestised on tulu, ja need, kellele see on ka kulu. Ühiskonnale on mälestised suur tuluallikas, mitu korda suurem, kui need vähesed investeeringud, mis on mälestistesse tehtud. Tallinn ei oleks selline turistide Meka ilma vanalinnata. Mälestised on need, mis suuresti toovad turistid siia ja turism on Eestile tähtsam tuluallikas kui näiteks põllumajandus.…
-
Kas on õige, et muinsuse omanikul on muinsuskaitseametilt raske saada praktilist nõu ja abi? Näiteks, mis puudutab töövõtteid, materjalikasutust, ka jooniseid jms, mida on sageli vaja muinsuse, kui jutt hoonetest, taastamisel ja kohendamisel?
Ei saa nõustuda. Kõigepealt tuleb endale selgeks teha, et iga mälestis on erinev, samasuguse lähenemisviisiga ei saa läheneda kirikule, mõisale või tuulikule. Spetsiifilisi valdkondi on kümneid ja kümneid. Seetõttu ei ole ka mõistlik eeldada,…
-
Muinsuskaitseameti juhataja KALEV UUSTALU, millele tugineb Eesti muinsuskaitsepoliitika?
Muinsuskaitsepoliitika üheks lähtekohaks on rahvusvahelised kokkulepped ja konventsioonid, millega Eesti on liitunud, millega arvestab või millega kavatseb liituda. Muinsuskaitse on orienteeritud kultuuripärandi ühe osa – materiaalse pärandi, mis on igapäevases kasutuses – säilitamisele. Muinsuskaitseameti tegevusvälja jäävad ennekõike objektid, mille puhul nende kultuuriajaloolist väärtust hinnatakse vähemalt üleriigiliseks. Väärtuse hindamisel lähtutakse kindlatest kriteeriumidest, hindamisel on abiks eksperdid, kellest osa kuulub muinsuskaitseameti…
-
Siiski võib kindlalt väita, et ämbliku võime luua „siidi” on tekkinud juba devoni ajastul ja kindlasti ookeanis. Seal arenesid tollastel ämblikel nii siidinäärmed kui ka erilised, ka skorpionitele omased, raamatkopsud. Muidugi on meie ajal edukalt elutsev vesiämblik vaid sekundaarselt veeloom. Tema esivanemad omandasid võime ehitada vee alla siidniitidest n-ö sukeldumiskupleid (vt Arginoreta argentaria), mille täidavad järk-järgult õhuga, transportides õhumulle kehakarvakeste vahel. Nii kopsud kui ka siidinäärmed…
