-
Sedapuhku on ta kirjutanud lihasöömise ajaloost raamatu „Kas peaksime liha sööma? Nüüdisaegse lihasöömise evolutsioonist ja tagajärgedest”, ja seda füsioloogilisest, tehnilisest, evolutsioonilisest ja majanduslikust aspektist vaadelduna.
Smil näitab, mil moel juba meie taimetoitlastest erinev seedekulgla ja loomne toit on taganud parema aju arengu ja kasvu. Ühistegevus küttimisel oli ka üks lisapõhjusi keele arengus ja teiseks võib pidada usaldust liigikaaslaste vastu, kelle hoolde julgeti jätta oma järeltulijad. Kindlasti on…
-
Kui palju haiguste ja väärarengute geneetilisi põhjusi teatakse ja kas kõik on geenianalüüsiga määratavad?
Laias laastus umbes 20% juhtude kohta. See on hinnanguline, tegelikult ei tea me enamiku haiguste põhjusigi. On siiski haigusi, mille puhul on geneetilise testiga võimalik hinnata selle tekkimise tõenäosust. Näiteks diabeet ja mõned vähid.
Millal hakati maailmas ja millal Eestis haigusi või kalduvust haigusele geneetiliselt diagnoosima?
Haiguste diagnostikas kasutatakse geneetikat juba ammu. On olemas haigusi,…
-
Kui palju haiguste ja väärarengute geneetilisi põhjusi teatakse ja kas kõik on geenianalüüsiga määratavad?
Laias laastus umbes 20% juhtude kohta. See on hinnanguline, tegelikult ei tea me enamiku haiguste põhjusigi. On siiski haigusi, mille puhul on geneetilise testiga võimalik hinnata selle tekkimise tõenäosust. Näiteks diabeet ja mõned vähid.
Millal hakati maailmas ja millal Eestis haigusi või kalduvust haigusele geneetiliselt diagnoosima?
Haiguste diagnostikas kasutatakse geneetikat juba ammu. On olemas haigusi,…
-
Kõik me tahame olla terved. Eriti hirmutab meid väljavaade haigestuda mõnda raskesse haigusse, nt kasvajalistesse haigustesse. Sedamööda, kuidas lisandub uut informatsiooni meie rakkude, kudede ja organite funktsioneerimise kohta, ootame ka rohkem võimalusi haiguste ravis, eriti nende riskide määratlemisel, ja mis eriti oluline, haiguste vältimisel.
Kas vähk on pärilik? Küsimus on väga sage nii inimese mõtetes kui ka uurijate arutlustes. Jah ja ei. Tänapäeva teadmised annavad nn…
-
Kõik me tahame olla terved. Eriti hirmutab meid väljavaade haigestuda mõnda raskesse haigusse, nt kasvajalistesse haigustesse. Sedamööda, kuidas lisandub uut informatsiooni meie rakkude, kudede ja organite funktsioneerimise kohta, ootame ka rohkem võimalusi haiguste ravis, eriti nende riskide määratlemisel, ja mis eriti oluline, haiguste vältimisel.
Kas vähk on pärilik? Küsimus on väga sage nii inimese mõtetes kui ka uurijate arutlustes. Jah ja ei. Tänapäeva teadmised annavad nn…
-
Nimelt avastas lõvi väga kiiresti, et tal on võimalus panna mind kramplikult hüplema vähemalt kord päevas. Hommikul tööle tulles pidin mööduma tema aedikust, lähenedes sellele tellistest umbseina poolt. Kui astusin seina varjust trellitatud aedikuosa ette, sain igal hommikul võimsa ehmatuse osaliseks: seal ootas isalõvi, nina vastu trelle. Ootas just nimelt mind, ja seda täiesti kindla kavatsusega möirata just selsamal hetkel, kui ma hakkasin nähtavale ilmuma. Tavaliselt…
-
Nimelt avastas lõvi väga kiiresti, et tal on võimalus panna mind kramplikult hüplema vähemalt kord päevas. Hommikul tööle tulles pidin mööduma tema aedikust, lähenedes sellele tellistest umbseina poolt. Kui astusin seina varjust trellitatud aedikuosa ette, sain igal hommikul võimsa ehmatuse osaliseks: seal ootas isalõvi, nina vastu trelle. Ootas just nimelt mind, ja seda täiesti kindla kavatsusega möirata just selsamal hetkel, kui ma hakkasin nähtavale ilmuma. Tavaliselt…
-
Ka EIA puhul saab rääkida seesugusest konstandist, mida arvustajad järjekindlalt kasutavad, sealhulgas ka eelmisel nädalal Sirbis Mikko Lagerspetz („Edetabelite kiirkursus”). Selleks on Gini indeks ehk ühiskonna liikmete tulude jaotuse võrdsust/ebavõrdsust mõõtev näitaja. 10–15 aastat tagasi hakkas Eestis levima seisukoht, et Eesti meenutab oma suure ebavõrdsuse ja suure Gini indeksi poolest pigem Venemaad kui Lääne-Euroopat. Lagerspetzi sõnul on Eesti „üks Euroopa suurima ebavõrdsuse tasemega riike”.
Paratamatu maailmavaatelise laengu…
-
David J. Chalmers on sündinud 1966. aastal Sydneys. Ta on Austraalia filosoof, kelle tööd vaimufilosoofias, keelefilosoofias, epistemoloogias ja metafüüsikas on pälvinud elavat vastukaja. Ta on Austraalia riikliku ülikooli (ANU) ja New Yorgi ülikooli filosoofiaprofessor, Ameerika kunstide ja teaduste akadeemia liige. Ta on avaldanud raamatud „Teadvuslik vaim: alusteooria otsinguil” („The Conscious Mind: In Search of a Fundamental Theory”, 1996), „Teadvuse iseloom” („The Character of Consciousness”, 2010) ja…
-
26. juuli Sirbis kirjeldasin Eesti erakondade kartellistumist. See on viinud meid olukorrani, kus poliitikaturg on jagatud nelja suurpartei vahel ning mängureeglid pole uute tekkimiseks kuigi soodsad. Tagajärjeks on stagnatsioon. Selle kõrval on meil veel vähemalt kolm poliitikatasandit, kus viimase kahekümne aasta areng on niisama ilmekas kui erakonnakartelli kujunemine. Paraku kirjeldavad need arengujooned samu süsteemseid probleeme: uuendusjulguse kadumist, võimu etableerumist, põhjendamatut rahulolu saavutatuga. Need kolm tasandit, mida…
