-
Mitu kuud lahutab meid aprillist aastal 1989? Selle lihtsa matemaatikaülesande lahendamine nõuaks veidi rehkendamist, kuid veelgi kergemalt tuleb vastus kätte värske Akadeemia tiitellehelt. Veebruari Akadeemia kannab nimelt järjenumbrit 275. Just nii palju kordi on Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus – Akadeemia – järjepanu ilmunud alates tema esimesest vihust just aprillis 1989, jätmata vahele ühtki kalendrikuud. Toonane avanumber algas Ain Kaalepi sõnadega: „Maailmas on vaid mõnikümmend sellist…
-
TTÜ aastad on kujutatud tõepäraselt, meil oli tookord tõesti esimest korda võimalus kasutada maailmas tipptasemel tark- ja riistvara. Olime rõõmsad saavutuste üle ja kui pärast mikroskeemi tutvustamist rahvusvahelises ajakirjas TTÜsse helistati ning tunti huvi litsentseerimise vastu, siis meile tegi see vaid heameelt. Need ajad muutusid ja kompetentsikeskuste faasis oli oluline ühendada teadustöö kohalike firmadega. Kahjuks ei olnud tookord mõlemal pool veel piisavalt kriitilist massi ning elektroonika…
-
Kevaditi leiab Soome lahe veest peamiselt kahte sorti vetikaid – klaasist rakukestadega ränivetikaid ning ringi ujuvaid viburitega vaguviburvetikaid – enam-vähem võrdselt. Mujal maailmas, kus kevadõitsengud aset leiavad, vaguviburvetikaid ei ole, on ainult ränivetikad. Paari aasta eest, kui hakkasime põhjalikumalt analüüsima nelja aastakümne andmeid vetikate arvukusest Läänemeres, täheldasime silmatorkavaid muutusi kevadõitsengute koosseisus, eriti Soome lahes. Kui veel kolme aastakümnendi eest moodustasid ränivetikad lõviosa kevadõitsengust, siis viimasel kahel…
-
Ohtlike kalahaiguste, nt gürodaktüloos, ihtüoftirioos, vähemal määral papillomatoos, poolt tekitatud majanduslik kahju on suur. Ühelt poolt on teave kalade naha kaitsemehhanismide toimimisest tähtis kalade nakkushaiguste ärahoidmiseks ja profülaktikameetodite täiustamiseks, teisalt pakub saadav informatsioon huvi dermatoloogidele ja kalabioloogidele.
Tänapäeva selgroogsete naha fenotüübiline rikkus on evolutsiooniliselt pärit veekeskkonnast. Ühest küljest on vesi hea lahusti, aga samas ka hea elukeskkond selgrootutele, kellest paljud võivad teatud oludes koos lahustunud sooladega mõjutada…
-
Kliimamuutused ja kliimaäri
Tööstusajastu kiirenenud kliimamuutused ja ka muutused maailma elustikus ja liigirikkuses on tõsiasi. Teaduslikus mõttes on ebamäärane teadmine selle kohta, kui palju ja kas inimtegevus on nende muutuste põhjustaja. Sama kaheldav, paraku, on aga ka see tõsiasi, et inimtegevus kliimat, elurikkust ja elumustreid Maal ei mõjuta.
See seisukoht on levinud väitmaks, et mis tahes muudatused energeetikas, mille püüd on vähendada fossiilsete kütuste pruukimist, on asjatud, sest…
-
Euroopa Liidu ja maailma kliimapoliitika kujundamisel on eelkõige lähtutud rahvusvahelise kliimateadlaste paneeli IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) mahukast, üle tuhande leheküljelisest raportist, millest viimane, neljas ilmus 2007. aastal. Käsil on viienda raporti koostamine, mis peaks ilmuma oktoobris 2014. Oluline on meeles pidada, et IPCC neljanda raporti koostamise tarbeks analüüsiti üle 10 000 eelretsenseeritava teadusartikli, mis puudutavad Maa ökosüsteemide muutumist, sh geoloogilises ajas.
Arusaadavalt kehtivad teadustöö tulemused…
-
Raamatu iga peatükk on jaotatud kolme ossa, kus esimeses on juttu mõnest praegusest kohast, teises sel alal kunagi eksisteerinud riigist ja kolmandas, kuidas ta meelde on jäänud või pigem ununenud. N Liidu puhul on esimene osa tänapäeva Eestist, kuid teises ja kolmandaski vaadatakse sotsialistlikku monstrumit paljuski just meie silmadega. Davies naudib nõukogude propaganda, valede ja kuritegude paljastamist. Erinevalt tüüpilistest lääne-eurooplastest mõistab ta Eesti ja Ida-Euroopa rahvaste…
-
Ülevaate saab ka hernhuutlike ideede levikust Eesti alal, liikumise tõusudest ja mõõnadest kuni selle hääbumiseni XIX sajandi keskel. Vennastekogudusliikumine ei mõjutanud üksnes eestlaste religioosset tunnetust ja selle keelelist väljendust, mille lihtsakoelisus ja ülemäärane tundelisus olid hea pinnas hilisemale skeptitsimile, vaid peaaegu kõiki eluvaldkondi. Põgusalt annab monograafia aimu vennasteuniteedi arhiivis sisalduvast rikkalikust ainesest eestlaste argielu, veel XIX sajandil säilinud paganlike ja katoliiklike kommete, laulukultuuri, sotsiaalsete suhete jms…
-
„Kartus ja värin” on ka Jacques Derrida „Surma anni” (üheks) põhiliseks tõukejõuks. Aabrahami teo kierkegaardlik tõlgendus tundub teda painavat, ühtaegu köitvat, aga pisut ka ehmatavat, pelutavat. Kas tõesti on Aabrahami tegu mõistetav ainult mõistetamatuna? Isegi kahekordselt mõistetamatuna, kuna Jumal ei põhjendanud Aabrahamile Iisaku ohverdamise käsku ja, nagu kirjutab tabavalt „Surma anni” tõlkija Mart Kangur, oli „Jumala käsk salajane kahekordselt: see on antud ainult Aabrahamile ja selle…
-
Kus näiteks on teie arvates on tegu põhiõiguste erodeerumisega?
Üks prominentsemaid kaasusi on 34 000 isiku kaebus Saksa põhiseaduskohtusse ELi direktiivi kohta, mis nõuab kogu elanikkonna meilide, veebisurfamise, mobiilikõnede jms andmete säilitamist. Seda peetakse väga orwellilikuks meetmeks. Sama teema on tõusetunud ka Rumeenia, Ungari jt riikide põhiseaduskohtutes. Mitmel pool on leitud, et andmete totaalsalvestamine riivab eraelu ja kirjavahetuse puutumatust ja sõnavabadust ega ole proportsionaalne. Seetõttu on riikide…
