-
ANNELI SOO, sünd 1984
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), õigusteadus
Doktoritöö „Remedies against Ineffectiveness of Defense Counsel. Judicial Supervision over the Performance of Defense Counsel in Estonian Criminal Proceedings” („Abinõud ebaefektiivse kaitse vastu. Kohtulik järelevalve kaitsja tegevuse üle Eesti kriminaalmenetluses”) http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/22443/soo_anneli.pdf?sequence=1
Kaitsmine toimub neljapäeval, 26. jaanuaril kl 13 Tartus Näituse 20 Iuridicumi auditooriumis K-03.
Juhendaja: prof Jaan Ginter
Oponent: prof Christoffer Wong (Lundi Ülikool)
Õigus kaitsjale on demokraatlikus ühiskonnas üks süüdistatavate põhiõigusi…
-
Samas juhtis individuaalse arengu protsesside alahindamine (mille objektiivseks põhjuseks oli muidugi ka sel ajal sobivate uurimismeetodite puudumine) tähelepanu eemale asjaolult, et individuaalse arengu käigus toimuvad sündmused on lõpptulemuse (organismi omaduste) seisukohalt vähemalt sama olulised kui kromosoomide poolt juhitud pärilikkuseprotsessid. Organismide individuaalse arengu bioloogia – sama mündi teine pool – jäi ootama oma aega kuni XX sajandi lõpuni ja uue alguseni. Just tänapäeval oleme ilmselt muutuste keskel,…
-
Maailma kultuurilugu on muutnud jõulised müüdid, kirjandus- ja kunstiteosed ja helilooming. Metafooride ja analoogiatena on need terviku või osadena meie tekstide ja suhtluse osa. „Nagu see autor seal. . . .”, „nagu too tegelane selles loos. . . .” rikastavad uut kultuuriloomet ja säilitavad kollektiivses mälus olulisi asju ja tähelepanekuid.
Peale kaunite kunstide, kirjanduse ja muusika on õpetusliku tähendusega ka teadusavastused, katsed ja teooriad, mis on pannud maailma nägema ja käsitlema uuel moel.…
-
Kas teaduse populariseerimine, selle avalik tutvustamine võiks olla üheks teguriks, mida peetakse silmas, kui hinnatakse teadlase taset ja otsustakse tema tegevuse rahastamise üle? Kas see võib saada reegliks teadusagentuuri otsuste puhul?
Minu hinnangul tuleb see kõne alla ainult paljude muude asjadega võrdsetel tingimustel. Esmane on ikkagi töö tulemuste teaduslik või rakenduslik tähtsus ja uudsus, nõrkust või keskpärasust ei kompenseeri ega vabanda välja ükskõik kui hea populariseerimistöö. Õnneks…
-
Kas meediakampaania tegi teised teadlased skeptiliseks?
Loomulikult. Kui sul on midagi nii ilusat, ikoonilist kui see fossiil, võid selle hävitada, avaldades artikli mõnes obskuurses teadusajakirjas, andes sellele kummalise nime ja sellest enam mitte kunagi rääkides. Nii tehakse paljude fossiilidega ja ma usun, et vajame rohkem teadlasi, kes on julged välja astuma ja ütlema: hei, minul on imeilus fossiil, kellel on fantastiline lugu. Paljud teadlased ei ole selliseks…
-
*
AUDIOVISUAALSE KUNSTI SIHTKAPITAL
Ikka vastavalt arengusuundadele
Riina Sildos
Kultuurkapitali jõulueelse esimese istungi järel võib kindlalt öelda, et uus koosseis revolutsiooni tegema ei hakka – pole põhjust ja ilmselt ka vahendeid. Kuigi, peab ütlema, et lootust on väikese eelarve tõusu osas.
Seoses Eesti Kultuurkapitali arengusuundade püstitamisega aastateks 2012–2015 on ka meil põhjust alustada vaatega tulevikku, kus kultuuriministeeriumi osaks saaks riiklikult oluliste organisatsioonide toetamine riigieelarve kaudu: seega kaoks alaline surve, organisatsioonide…
-
„Diskursus” on sõna, mida on moekas möödaminnes kasutada ja mida paljud uurijad sellise pinnapealse kasutuse tulemusena peavadki pelgaks moenähtuseks, kuigi Michel Foucault on üks vähestest XX sajandi tippteoreetikutest, kelle tööga saab eesti keeles suhteliselt representatiivselt tutvuda. Diskursiivse lähenemise süstemaatiline ja selgelt argumenteeritud rakendus nagu Hinrikuse töö põhjalik sissejuhatus näitavad, et foucault’liku analüüsi tuumakas rakendamine pole mitte ainult võimalik, vaid ka viljakas.
Hinrikus lahkab kahte konkreetset diskursust Tammsaare…
-
Valminud tõlget lugedes haarab rõõm ka raamatus peegelduva filoloogilise professionaalsuse tõttu. Rohkem kui 2000 aastat vana teksti tõlkimiseks on valitud uusim tekstiväljaanne 2007. aastast, arvesse võetud on kõiki viimase kümnendi kaalukamaid töid Sallustiuse kohta. Ootasin näiteks klassikalise filoloogina põnevusega, kuidas lahendavad tõlkijad neljanda peatüki avalause „non fuit consilium . . . . agrum colundo aut venando, servilibus officiis, intentum aetatem agere” („ei kavatsenud ma . . . .veeta oma elu põldu harides…
-
Õpiku puhul on oluline nii pedagoogiline kui sisuline külg. Õpik järgib riigiteaduse õpikute parimaid traditsioone, mis on leidnud kasutamist arvukates teistes keeltes koostatud õpikutes, eeskätt ingliskeelsetes. Selle taustal tekib paratamatult küsimus: kas saaks teha veelgi paremini, nii et üliõpilastel oleks seda kergem lugeda?
Mõnede peatükkide juures oodanuks rohkem värsket materjali ja põhjalikumat uute suundade tutvustamist. Näiteks ideoloogia juures on esitatud küll põhjalik ajalooline lähenemine konservatismile, liberalismile ja…
-
Marju Lauristin ütles mõne aja eest, et sotsiaalteaduste rahastamisega ei ole Eestis asjad väga halvasti, eriti kui võrrelda muu Ida-Euroopaga. Ei olevat põhjust arvata, et meil rahastatakse sotsiaalteadusi ekstra halvasti, et ühiskonnas kriitilist mõtet vähem oleks. Kuidas teile sotsiaal- ja riigiteaduste rahastamise asjad paistavad?
R. V.: Mina ei ole otseselt seda kohanud, et sotsiaalteaduste rahastamist oleks vähendatud ühiskonnakriitilise mõtte summutamiseks. Võin aga tuua ühe vastupidise näite: kohe…
