-
Avalikud intellektuaalid kasutavad avalikke foorumeid avaldamaks oma vaateid teemadel, mis on nende arvates kogu ühiskonnale tähtsad. Avalikud intellektuaalid loevad ennast mõtlemisekspertideks. Nimetatud staatusele pretendeerimiseks peab tundma kultuuripärandit, vähemalt selle klassikat, samuti levinumaid sotsiaalseid ja kultuurilisi koode.
Avalikud intellektuaalid on suutelised looma ka uusi abstraktsioone, klassifikatsioone, koode, s.t selliseid intellektuaalseid tooteid, mis on aluseks uue sotsiaalse ja kultuurilise tegelikkuse loomisel ja traditsiooniliste mõtlemisviiside muutmisel. Avalikud intellektuaalid peaksid ka…
-
Mis on modernism?
See viib meid aga iseenesestki mõista küsimuse „Mis on modernism?” juurde. Võib muidugi arvata, et see ei puutu praegusel hetkel üldse asjasse, sest postmodernismi ammendumisel oleme me modernismist – ükskõik mis see siis ka ei oleks – vähemalt kaks sammu juba eemaldunud. Tegelegu modernismiga ajaloolased, kui tahavad, meid huvitab see, mis toimub siin ja praegu! Kummaline küll, aga just niisuguse loosungiga näidataks ennast tõelise …
-
Lausa uskumatult mahlakad tunduvad vastasseisust võrsuvad paralleelid. Guinea fulbede päritolu koristajanna, kes lahkus Ühendriikidesse väidetavalt 1998. aastal, ajal, mil see Aafrika riik Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga rahasüstide nimel rahandusreformide jm kohandamismehhanismide lepped allkirjastas, on vallandanud veidra skandaali, kus globaalseid võimusuhteid etendati arvatavas seksistseenis. Hotelliteenija vs. peadirektor, Bronxi üksikema vs. globaalse koorekihi poliitik; Kolmas vs. Esimene Maailm, vaesuses virelev arengumaa vs. jõhker finantsorganisatsioon. Sellised üleilmsetele võimusuhetele viitavad…
-
Esiteks statistikast. Vastab tõele, et Eurostati andmetel on Eesti avaliku sektori kulu kultuuriteenustele (kood GF0802) liikmesmaade suurim suhtarvuna ehk osakaaluna SKTst. Tõsi, nii võrreldavaid andmeid pole kõigi riikide kohta, aga kui olekski, oleks Eesti oma 1,3 protsendiga (aastal 2009) ikka esirinnas. See suhtarv ei sisalda aga mingisuguseid tegelikke viiteid kulutamise efektiivsuse kohta ja ma arvan, et peaminister teab seda väga hästi, mistõttu mõjub eetridemagoogia põhjendamatu tülinorimisena.…
-
Ristisõdade ulatus laienes
1970. aastatel laienes ristisõdade käsitlus ja traditsionalistide kõrvale tekkis hulk koolkondi, mille esindajad kõik ristisõda erinevalt määratlevad ja keskenduvad ka erinevatele teemadele. Oluline on siinkohal tõik, et ristisõdade ajaline ja geograafiline ulatus laienes: ristisõdadena hakati käsitlema ka osa hiljem ning Euroopa tandritel peetud sõdu. Runcimani teose ilmumisest läks üle 60 aasta, kuni Chistopher Tyerman oma 2006. aastal ilmunud raamatuga „God’s War. A New History…
-
Küsimus on muidugi mõista retooriline, kuna üsna ilmselt on Soomes leidunud kirjastaja, kes on arvanud, et Eestist kirjutamisega on võimalik kasumit teenida. Miks oli vaja aga selline raamat ja sellisel kujul eesti keelde tõlkida? Teos, mille Eesti lugeja eest leiab, pole õieti ei liha ega kala. Kolleeg Agu Pajur Tartu ülikoolist on teinud käsikirja kallal tõsist toimetamistööd ning lisanud sellele loendamatu hulga korrigeerivaid märkusi, nii et…
-
Omaaegse välisministri ja rahvusvahelise õiguse professori Ants Piibu Eesti iseseisvumise perioodi puudutavates mälestustes on kirjas üks kujundlik vestlus. On 1919. aasta, Eesti iseseisvuslased sõdivad koos Vene valgetega bolševike vastu. Piip jalutab koos Vene valgete esindajaga päikeseloojangus Toompeal. Arutatakse ühiseid sõjaplaane ja Eesti ning Venemaa tulevikku, kui korraga Vene valgekaartlane õhkab Toompea vaadet imetledes: „Kuidas me saaksime sellise ilu teile jätta!” Sellistele hoiakutele vaatamata sünnib Eesti Vabariik…
-
Teose peategelaseks on kunagise noore keskerakondlase tänaseni püsiv armastus müütilise seksuaalvägilase vastu, keda ta nimetab (ja vist ka peab) Savisaareks. Too tegi kunagi oma kabinetis Tuulile ilmse alapakkumise, kutsudes teda vaid pealinna meediajuhiks, või siis lasi Tuuli ennast tõesti mingis meeltesegaduses Priit Hõbemäel ära hirmutada ja jättis seepärast tolle pakkumise vastu võtmata (lk 3). See valeotsus on ilmselt pannud pitseri kogu Tuuli edasisele elule, tehes sellest…
-
Kulka üle tekkinud arutelu käib tegelikult kolmel tasandil. Neist vahest olulisim on puhas rohujuuretasand ehk sihtkapitalidesisene ja oma valdkonna eralduste korrastamisele suunatud mõttetöö. Loomulikult toimub see pidevalt ja sageli sõltumata muust, kuid olen kindel, et arenguvisioonide väljatöötamine on seda märgatavalt tagant lükanud. Ja juba ainuüksi seetõttu on arengudokumendi ettevõtmine ennast õigustanud.
Teine tasand on konkreetselt arenguvisioonide dokument ning sellele järgnev tegevus. Haare on laiem kui sihtkapitalide sisemaailm…
-
Alles see oli, kui tulise arutelu objektiks sai vastuolulise potentsiaaliga, ilmselt alles tulevases rakendumise faasis oma tõelist loomust näitav niinimetatud allikakaitse seadus. Värskelt on „õhus” uue haridusministri ajalookäsitlus, mis sisuliselt kutsub üles riiklikul tasandil ja julgeolekupoliitilisel eesmärgil kontrollima ja vormima rahvuslikku kollektiivset teadvust toitvaid „suuri lugusid”. Poliitiliselt õrna teemana on üleval eestikeelse õppekava edendamine vene koolides. Keeleja infovõimu „suurprojektide” kõrval mõjub meie riigipea hiljutine sõnaloomevõistlus süütu…
