-
Aastal 2002, kui Eesti Ekspressi Kirjastus avaldas Barbi Pilvre esseekogu „Formaat”, rõõmustasin siiralt nagu siis, kui Beavis ja Butthead kuus aastat varem pika ootamise peale lõpuks terve täispika mängufilmi said, ning kirjutasin sündmuse puhul Sirpi (21. III 2003): „Barbi Pilvre esseeraamatu alapealkirjaks on küll „Valitud tekste klassivõitlusest ja naisküsimusest 1996–2002”, ent selleks võiks lähtuvalt kogumiku sisust olla ka pisut pretensioonikam „Kes on aastatuhandevahetuse eestlane?” [—] Pilvre…
-
Tegemist on märkimisväärselt avameelse analüüsiga. Lugeja võib siin näha enesekahtluseussi Eesti iseseisvuse tsitadellis – see on staatus, millele kapo oma aastaraamatute põhjal võltstagasihoidlikkuseta pretendeerib. „Juhtiv Eesti silovik kardab Nõukogude võimu” võiks olla pealkiri Regnumis või mõnes sellesarnases portaalis. Või võtkem „Eesti repressiivorganid tunnistavad rahva toetuse puudumist”. „Ka sina, Brutus,” võiksid mõelda hiljuti pikalt ja tuliselt informatsioonilise enesekehtestamise teemadel polemiseerinud Toomas Hendrik Ilves ja Jaak Aaviksoo. Kapo…
-
Minu arvates ei taga valitsuse värsketes kavades (konkurentsivõime kava „Eesti 2020”, valitsuse tegevusprogramm aastatel 2011– 2015) esitatud vastavad meetmed uurimis- ja arendustegevuse mõju märgatavat kasvu. Väikese ja väheneva rahvaarvuga riigis tuleb valitsemisel olla kokkuhoidlik ja efektiivne. Aruande kohaselt vajab fragmenteeritud kohalik omavalitsus reformimist. Sellest on palju räägitud ja kirjutatud, kuid must valgel toodud arvud – 226 valitud kohalikku omavalitsust, sh 33 linna- ning 193 maa-omavalitsust, ja…
-
Selle aasta aprillis valmis OECD-l Eesti majandusülevaade2, kus antakse terve rida soovitusi valdkondade poliitika muutmiseks. Selliseid ülevaateid teeb OECD loomulikult ka teistele riikide kohta, sealhulgas kõige arenenumad nagu Saksamaa või Soome, ja ikka on neis kesksel kohal soovitused, kuidas poliitikat mõnes vallas paremaks ja efektiivsemaks muuta. Seetõttu ei saa selliseid analüüse võtta meie majandus- ja sotsiaalpoliitika terava kriitikana, vaid ikka ainult kõrvaltvaataja heatahtliku näpunäitena ja soovitusena…
-
Kuidas endale põhjendada enese kammitsemist, millestki teiste heaks loobumist või üldistes huvides mõne töö tasuta ärategemist? Kas minna koristustalgutele või mitte (sest miks peaksin mina koristama seda, mille teised on maha visanud)? Kas võtta korteriühistu juhtimine oma kätte ja teha maja korda, kas või parandada omal käel ukselink (kellel neid lõputuid vaidlusi ja teiste majaelanike süüdistusi tarvis on, parem eemale hoida)? Kas jääda Eesti maa-asulasse tööle…
-
Teisipäeval püüdis kulka arengu kavandamise temaatikas selgust saada Telliskivi loomelinnakus kogunenud Eesti Kultuuri Koda. Mõnetunnise mõttevahetuse, avatud ruumi koosolekute ning ministri küsitlemise käigus lõplikku selgust ei saadud, küll jõuti ühisele arusaamale, et lähinädalatel tuleks kulka teemadel suurem avalik arutelu maha pidada. See oleks siis toeks kulka nõukogule, kui see juunis arengukava üle otsuse langetamiseks koguneb. Lähipäevil kujuneb põhiallikaks, kust infot leida ja kuhu oma arvamusi lisada,…
-
„Moraalse paanika” kontseptsioon pärineb 1972. aastal Briti teadlase Stanley Coheni uurimusest1. Moraalse paanikana on hoiak teatud sotsiaalse grupi või subkultuuri suhtes, kelles nähakse ohtu ühiskonnale või kokku lepitud ühiskonnakorraldusele. Sageli seondub see laste ja teismelistega, kes isiksuslikult ja sotsiaalselt ebaküpsetena on meedia poolt kergemini mõjutatavad. Paanika õhutajate arvates kujundab meedia ümber kriitikavabade noorte väärtushinnanguid. Tulemuseks on põlvkond, kes võib mingis elemendis muutuda eelmisele põlvkonnale ohtlikuks (nt…
-
Minu üllatuseks oli avanev konversatsioon üsna üheplaaniline: small talk, lingid, klipid ja „laikimine”, loomapildid, koogiretseptid ja kutsed üritustele. Suhtluse sisu määravad juba etteantud mänguklotsid (lingid, pildikeel), ajalimiit ja klikkimistoiming kui selline. On ju iga link mehaaniline kordus ja „laikimine” ei arenda mingit sisulist vestlust. Muidugi, kas või negatiivsust tulvil anonüümse netikommentaariumiga võrreldes on sotsiaalmeedia väärtuseks see, et inimesed saadavad tegelike nimede all valdavalt positiivseid sõnumeid. Enesekriitiliselt…
-
Asjaolu, et Tartu tähetornis on siiani alles haruldane XIX sajandi teadusaparatuur, on osalt juhus, osalt õnn. Nagu Tallinna linnamüüri puhul on ka Tartu ülikooli rajatiste ja seadmete säilimise põhieelduseks viletsamat sorti impeeriumi (Venemaa) ääremaa vaesus, millele järgnes väikese iseseisva agraarmaa veelgi suurem (suhteline) vaesus. Seetõttu ei jäänud vana enne taasväärtuslikuks muutumist purustavatele moderniseerimislainetele ette. Et meil väärtused nüüd käes, ei tähenda seega me rahva ja tema…
-
Selliseid uuringuid on vaja, sest kuivõrd senine tunnustus ja ka kriitika toetusid suuremalt jaolt emotsionaalsele argumentatsioonile või paremal juhul ka suhteliselt lihtsale analüüsile, oli reaalne oht, et näilisus ja tegelikkus võivad ka selles küsimuses oma kohad ära vahetanud olla. Meil aga seisavad majanduses ees keerulised ajad ja võib-olla ka vajadus muudatusteks ning üksnes tervele mõistusele lootmine poleks siin kõige õigem.
Ühelt poolt on kahju, et see põhjalik…
