-
Täpsemalt, meil on Peterburis, nii paradoksaalne kui see ka pole, küsitav kasutusõigus hoonele, mille küll oma raha eest oleme ehitanud. Ja veel täpsemalt, mitte oma raha eest, vaid pangalaenu eest, mis on lisaks kõigele võetud sedamoodi, et juba enne avamispidustusi pidi riigiprokuratuur hakkama uurima kogu tegevuse vastavust seaduslikkusele. Kuid sündmus on sündinud, kõned peetud ja laulud lauldud. Juurdluse tulemustest hoolimata maksab Eesti riik lõpuks raha pangale…
-
Ajalooliselt olid tänapäeva Jordaania, Palestiina, Süüria ja Türgi kristlikud piirkonnad. Vana-Rooma keisririigi Aafrika provintsides (tänapäeva Liibüa, Tuneesia, Alžeeria) oli kristlus üsna levinud. Tänapäeval on kristlasi Süürias vaid 9%, Liibüas 3%, Iraagis 3%, Iisraelis 2%, Jordaanias 6% ja Liibanonis 36%. Viimases on ilmselt oma mõju jätnud 800 aastat tagasi toimunud ristisõjad, mil püha pärimuse (uue testamendi) ajel prooviti rajada kristlikke riike. Katse kestis kakssada aastat ja kukkus…
-
Veider on aga see, et kui asendada nendes tekstides „Ida-Euroopa” „Lähis-Idaga”, „rahvuslus” „islamiga” ja keerata peale paar kraadi kategoorilisust, saame tulemuseks arvamuse, mis sobiks väga hästi näiteks paari nädala tagusesse telesaatesse „Vabariigi kodanikud”, kus arutati demokraatia võimalikkuse üle araabia maailmas, taustaks revolutsioonilised kaadrid Egiptusest ja Tuneesiast. Kui Lääne-Euroopas ja USAs leidus üksjagu lillelapsi, kes Hosni Mubaraki kukutamisele valjult ja avalikult kaasa elasid, siis meil jagunevad arvamused…
-
Laulumuusika ja ERSO
Küllap ehk ongi kusagil olemas see uus tee, aga selle alguseots on võssa kasvanud ning me ei suuda seda leida. Hullemgi veel, meie valmisolek koostööks otsingutes ja dialoogiks pooluste vahel – ametiühingud ja ettevõtjad, palgatöö ja kapital, rikkad ja vaesed, vaimu-inimesed ja nood teised, laulumuusika ja ERSO, pangad ja kinnisvarakad jne – on postmodernistide lubadustele vaatamata ammendumas ja võimalike lahenduste otsimise entusiasmgi on…
-
Tektoonilistes maavärinates inimest enamasti otseseks süüdlaseks ei peeta. Maavärinast teeb aga inimlikus mõttes katastroofi siiski just inimühiskonna ettevalmistamatus või ohte eirav elukorraldus. Kõrgustesse pürgivad linnad, tihedalt kokku kuhjatud elamud, lähedus rannikule, aga ka rumalad planeerimisotsused ja hulljulge energiapoliitika loovad tingimused, mis laseb jalge all liikuval maal või merelt läheneval hiidlainel uskumatut surma ja kaost külvata.
Jaapanlased, kelle suhe rahutu maakoorega väga lähedane, on maavärinaks valmisolekut läbi aegade…
-
Ringhäälingujuhi kas siis kaua kavatsetud või ka spontaanset teematõstatust valimiste eel ja järel võib mõista. Kui valitseb oht, et asutusele koalitsioonilepinguga mingeid uusi ja üllaid kohustusi kaela kirjutatakse, siis tuleb soovitavalt enne otsust avalikult ja ühemõtteliselt selgeks teha, kui palju see maksab. Nagu ka see, et investeeringu võimalik tasuvusaeg on pikk, hoopis pikem, kui meie koalitsioonidele valimistsüklitega antud neli aastat.
Oletagem perioodiks, mille lõpuks võiks olla tekkinud…
-
Majandussaginat vajame me muidugi kõik. Mitte ainult eestlased, kes me uusaegsest ainelisest rikkusest ajalootormide ja -ülekohtu tõttu niivõrd peetusega oleme osa saanud, et südametu oleks meid šoppamismõnu ja tarbimisnaudinguihaluses eksitada. Seni kui meditsiin areneb viimasele sajakonnale aastale omase progressiooniga, peakski majandussaginasse ehk vormilise muige, kuid sisulise tõsidusega suhtuma. Heideggeri meelest oli küll seegi skandaal, et poksijat peeti ühe rahva suureks meheks. Nüüd, kui Audi Q7 on…
-
Tühja jooksid ka katsed hoida agendas Keskerakonna kahtlast rahaküsimise lugu – kuigi teema on tõsine, ei sobitunud see sellesse kampaaniasse. Põhivooluks oli seekord programmide ja ettepanekute võrdlemine ja analüüsimine. Pean tõdema, et lõpupoole hakkasin juba küllastuma sellisest tehnilis-positivistlikust lähenemisest, mille krooniks said lausa igapäevased parteide populaarsuse mõõtmised. Tahtnuksin näha rohkem kirge ja koloriiti, teledebatti, mis läheb üle saatejuhi korralikult sätitud piiride, raadiosaadet, kus osalejad unustavad aeg-ajalt…
-
2006. aastal avaldas Itaalia päritolu lingvist ja kommunist Luciano Canfora põhjapaneva raamatu „Demokraatia Euroopas: ühe ideoloogia ajalugu”, mis ajas paljud konservatiivsed poliitajaloolased lausa nutma. Selles raamatus tõlgendab Canfora väga huvitavalt kogu lääneliku demokraatia ajalugu. Keeleteadlasena käsitleb ta demokraatia mõistet etümoloogiliselt ja leiab riigi olevat seda demokraatlikuma, mida tugevamalt kõlab kratosdemos nende gruppide hääl, kes on kõige nõrgemini esindatud või kes seisavad väljaspool igasugust soovi domineerida. See…
-
Näeme seda meedias peaaegu iga päev. Kuid ei tohiks unustada, et poliitika ei ole vaid mäng; see, mida meie rahvasaadikud tegelikult otsustavad või ei otsusta, mõjutab otseselt meie igapäevase elu kulgu. Seepärast on oluline endalt küsida, kuidas mõjutasid valimised suunda, kuhupoole Eesti liikuma hakkab. Reformierakond, Keskerakond, IR L ja SDE on jätkuvalt riigikogus esindatud. Rohelised ja Rahvaliit ei suutnud aga ootuspäraselt, valimiskünnist ületada. Kuid ühe õnnetus…
