-
Erimeelsused Tartu ülikooli juhtimisstruktuuri kujundamises said alguse läinud aasta oktoobris, mil Tartu ülikooli kuratoorium esitas omalt poolt riigikogule ettepanekud kavandatava Tartu ülikooli ja ülikooli seaduse muutmiseks. Esialgu räägitakse nendest pingetest, mis on seotud arusaamaga, kes hakkab valima Tartu ülikooli rektorit, kes kinnitab ülikooli arengukava ja eelarve. Tegelikult on kõne all õppejõudude ühe grupeeringu soov jätkata mugavat äraolemist ja teha autonoomia sildi all seda, mis parajasti pähe…
-
Küsimused mõtte- ja sõnavabaduse, kirjavahetuse saladuse, privaatsuse, solvumise ja teiste selliste infoühiskonnas hoopis uude valgusesse sattunud õiguste teisenemisest on aga päris praktilised. Päris vanasti peeti teise inimese päeviku või kirja salaja lugemist, öö- ja pesukappi piilumist ning pealtkuulamist inetuks. Laim ja solvang võis aga lõppeda pikema verevalamisega. Natuke vähem vanasti kehtestati selged reeglid, mispuhul avalik võim tohib saladusis sorida (demokraatlikus õigusriigis üldiselt kurjategijate tabamiseks), inetu tagarääkiminegi…
-
Valimisprogrammi tuleks hinnata korralikuks ja professionaalseks, kui sealt on võimalik näha, millised on iga poliitikavaldkonna kaugemad sihid ja millised sellised, mis on reaalselt saavutatavad järgmise parlamendiperioodi vältel. Need viimased peaksid olema veel ka sellised, mille suhtes võiks mõistlikult eeldada, et vajalikud rahalised jm vahendid saavad olemas olema. Programme, kus on lubadused, millele asjatundjad ei anna hinnangut, et need on teostatavad, ei tohiks pidada ei korralikuks ega…
-
Bauderaire’i peateosest „Les fleurs du Mal” valitud palade tõlkimine sai üksvahe justkui rahvuslikuks võistlusspordiks ja ühtlasi erinevate tõlkefilosoofiate tallermaaks. Nüüd paistab see hoog hakkavat vaibuma. Või on aeg lihtsalt teiseks saanud. Viimase sajandivahetuse roiskuv optimism ja dekadentlik ülesehitustöö (siin kodumaal) olid milleski väga baudelaire’likud ehk siis oli selles „uues” ja alles käärivas ühiskonnas midagi sarnast Napoléon III aegse lammutamise ja ehitamisega. Sest Bauderaire oli kahtlemata, nagu…
-
Helme artiklist on näha, et minu poolt uuemale kirjandusele osutamisest pole olnud mingit kasu. Vastates minu kriitikale venelaste 1212. aasta sõjakäigu poliitiliste tagamaade osas, ei ole ta tähelepanu pööranud minu poolt viidatud Tartu ülikooli keskaja professori Anti Selarti uurimusele Liivimaa ja Vene poliitiliste suhete kohta XIII sajandil, kuigi tutvustasin selle seisukohti oma retsensioonis.1 Selle asemel kasutab Helme oma väite tõestamiseks Vladimir Sergejevi ja David Vseviovi üldkäsitlust…
-
Etteruttavalt olgu juba öeldud, et kokkuvõttes on autorid püstitatud ülesandega hästi toime tulnud ja ka Eesti lugeja saab kõnealusest raamatust teada palju uut ning võib õppida Tallinna veidi teisest vaatenurgast tundma. Jääb soovida, et raamat tõlgitaks peagi ka eesti keelde. Selle raamatu sihtgrupiks on pigem korralike ajalooteadmistega saksa lugeja, kuid kindlasti mitte tavaturist, kes otsib kerget ja meelelahutuslikku kirjandust oma puhkuse sihtkoha kohta.
Tuchtenhageni sulest pärinevad keskaega…
-
Senikaua kuni summaarne sündimuskordaja on väiksem kui 2,1, jätkame väljasuremist. Aeg on näidanud, et vanemahüvitisel on olnud positiivne roll. SS kasvus (1,3-lt 1,7-ni) kahtlesin (koos Praxisega) viimases kirjutises (Sirp 14. IV 2006), pidades võimalikuks, et vanemahüvitise rakendamise järgne sündimuse kasv oli tingitud sellest, et sünnitust ei lükatud enam edasi. Sel juhul oleks aga SS peatselt uuesti langenud, mida ei juhtunud. Samas olen jätkuvalt väga kriitiline vanemahüvitise…
-
Rahvastiku taastootmiseks ehk vähemalt senise rahvaarvu säilitamiseks peab summaarne sündimuskordaja, s.t keskmine laste arv naise kohta olema 2,1*. Enne vanemahüvitise kehtestamist oli pilt Eestis ses osas tõesti masendav. Eestis sündis möödunud kümnendi algul keskmiselt 1,2 last naise kohta ja selge siht näitas väljasuremise poole. Pärast vanemahüvitise kehtestamist läks pilt natuke paremaks. Kui mitte muud, siis julgustati sünnitamist edasi lükanud naisi lõpuks emakssaamise kasuks otsustama. Sündimuskordaja tõusis…
-
IRLi ja Keskerakonna „administratiivsete ressursside kasutamine” valimispropagandas peidab enda keerukate ja peaaegu et aukartustäratavate sõnade taustal meie tänases taustsüsteemis tavalist vargust. Mõelge sellele, mis juhtuks teiega, kui te lisaks legitiimselt saadud vanemahüvitisele leiate, et sellest rahast ei ole küllalt ning otsustate oma sissetulekut suurendada – ei, isegi mitte varguse ega maksupettuse, vaid lihtsa tööotsaga, mida te ei deklareeri. Kui sotsiaalkindlustusamet sellest teada saab, siis peate minimaalselt…
-
Muuseas, loomemajandust turgutava euroraha rakendusasutus ja reeglite kehtestaja ei ole mitte kultuuri-, vaid hoopis majandusministeerium. Kavalalt eksponeerib majanduseusku Reformierakond kultuuriprogrammi alguses aga hoopis õrna ja kaitsetut loomeisikut, kellele lubatakse loomeprodukti tootmiseks suurema toetust ja palka – muidugi juhul, kui eelarve võimaldab. Seni kahjuks ei ole eriti võimaldanud isegi elementaarsete sotsiaalsete garantiide osas. Sotsidel on kultuuritöötajate palgatõus lausa esimene lubadus, IRL aga lubab tunnustatud loovisikule tervisekindlustust, juhul…
