-
Kuid artikkel ajendas mind veel kord järele mõtlema oma kogemuste üle viimastel kuudel Berliinis. Elanud Saksamaal ka varem, üllatas mind seekord ebameeldivalt see viisakas, kuid tõrjuv suhtumine, kui püüdsime nelja nädala jooksul tulutult Berliinis korterit üürida. Fraasid nagu „näidake palun oma elamisluba” näisid liiga kergekäeliselt vastuseks tulevat. Nende kogemuste valguses kummastasid mind 25. novembril Berliini Humboldti ülikooli aulas toimunud DAAD (Saksa Akadeemiline Välisvahetus) stipendiaatide vastuvõtul 500–600…
-
Vaieldamatult on selline poliitika seni edukalt taganud Eesti kiire arengu. Kasvav majandus on täitnud riigikassat, mis on omakorda võimaldanud suunata rohkem ressursse ühiskondlike eesmärkide saavutamisse ja elukeskkonna parandamisse. Kokkuvõttes on võitnud kõik. Tulevase arengu mootorina nähakse eksporti, mis rajaneb tõusvate majandusriikide nagu Hiina ja India kasvaval nõudlusel. Eestil tuleks suurendada investeeringuid haridusse ja innovatsiooni, et liikuda oma ekspordiga „ülemaailmses väärtusahelas ülespoole” (Reformierakonna valimisprogramm).
Kui masu on tõesti hakanud…
-
Seaduse ainus võimalik positiivne külg on, et ähvardavate sanktsioonide tõttu ei saa skandaalimüügile aldis ajakirjandus kontrollimatut infot avaldades ehk enam nii lihtsalt mängukanniks poliitiliste või äririvaalide suhteklaarimises. Aga kohe paistavad silma ka kahtlased kohad: parandustes fikseeritud siht mitmesuguse ametkondliku info täiendavaks kaitseks, avaliku huvi kui äärmiselt ebamäärase ja subjektiivselt tõlgendatava kategooria mängutoomine jne. Seaduseelnõu seletuskiri reedab ka seaduseparanduste olulise ajendi, milleks on „tuntud isikute maine ründamine”.…
-
Sel mälestusväärsel aastal 1998 oli Eesti riik veel üsna habras ja omapead, ei olnud selgust me julgeoleku ega majandusliku tuleviku osas, liitumiskutseid laual polnud, nagu polnud ka näiteks veel ellu kutsutud Euroopa ühisraha. Kauge enneminevik. Kui nüüdisajal mõni loovisik või muidu vaimutöö tegija sõna võtab, alustab ta alatihti lausega „Eestis puudub kultuuripoliitika” (näiteks kolmapäeval Eesti Päevalehes Peeter Laurits ja Toomas Vint). Või jõuab selle tõdemuseni jutu…
-
Mina ei hellita lootust, et väitlustest võiks Tõde sündida. Küll aga olen kindel, et ükski väitlus ei saa kuskile välja viia ega ülepea meile midagi juurde anda, kui pooled ei jaga sama suhtluskeelt ning mõistestikku. Eri uskumuste raames on suhtlus ülimalt raske. Kõige kummalisem ja sagedasem modernsesse inimlooma söövitunud uskumus on, et inimliik oma majanduse ja tehnoloogiaga ei ole (enam?) osa loodusest. Kui kunagi oligi, siis…
-
Poliitikuid ei huvita teemade lahtirääkimine, vaid lihtsate, pigem usulist kui illuminatiivset fluidumit esile kutsuvate küsimuste ja märksõnade juures püsimine. Asjade kõigekülgne arutamine on poliitiku jaoks paranoiliselt ehmatav stsenaarium, mille käigus peljatakse minetada veenvust ning teadja ja tegija mainet. Poliitik võib ajada ka täielikku jama, oluline on kõik võimalikud nõrkused ja küsitavused sugereerivana näivalt lämmatada. Musternäide on siin muidugi valitsev PM, kes nt Sulev Vedleri käsitletud ettevõtlustulu…
-
Neivelt juhib õigustatult tähelepanu sellele, et oleme osa maailmas toimuvast ning saame oma jõukust suurendada vaid lisandväärtust tõstes. Et Eesti majandust edasi viia, peame olema valmis uuendusteks ja otsima vastust uutele küsimustele. Esmalt peaksime otsustama, et kui meie eesmärk on lisandväärtuse tootmine, siis millised on need alad, kus saame seda oma võimalusi realistlikult hinnates teha? Sellele pole õnneks raske vastata: lisandväärtust toodetakse kõige rohkem infoja kommunikatsioonitehnoloogia…
-
Põhimõtteliselt uus on tsükliliselt tasakaalustatud eelarvepoliitika idee (kasvu ajal kerges ülejäägis, languse ajal kerges miinuses), mida viljeleb enamik arenenud riike, tõsi, mitte väga edukalt. Probleeme on eriti suurematel riikidel, sest raskete aegade laenamisest ei ole suudetud tänaseks välja tulla, pigem on võlakoormus kasvanud. On ka erandeid nagu Põhjamaad. Kindlasti on sellisel poliitikal aga majandustsükleid tasandav iseloom.
Koolituse ja õppimise esimesele kohale tõstmine on väga põhimõtteline küsimus. Asi…
-
Tõepoolest, võrgustik on kujunenud meie aja üheks maagilisemaks metafooriks, mis manab teoreetiliselt meelestatud ühiskonnateadlaste ette futuristliku pildi kõigi seniste piiride ületamisest digitehnoloogiliste sildade abil. Manuel Castells, võrguühiskonna tuntuim teoretiseerija, väidab koguni, et ühes „nanotehnoloogia ilmumisega ning miktroelektroonika lähenemisega bioloogilistele protsessidele ja materjalidele hägustuvad piirid inimelu ja masinate elu vahel nõnda, et võrgustikud laiendavad oma vastasmõju meie sisemusest kogu inimtegevuse alale, ületades aja ja ruumi piirangud”.1 Bioloogiliste…
-
Tulemus on aga käes: küllalt paljud leiavad, et peaaegu mitte midagi avalikkusele suunatud infost pole mõtet uskuda. Teed raadio lahti, kuuled: see ja see kandideerib selles ja selles valimisnimekirjas. „Ahhaa”, mõtled, „kasutavad meediat ära, et erakonna nime koos kellegi hea nimega ühte lausesse ja rahva ette saada.” Sest: kus on uudis, kui erakonna liige ja varasemailgi valimistel kandideerinud inimene kandideerib?!
Või kirjutatakse, et mõni äriühing ajab mingit…
