-
Mind rõõmustab teinegi asjaolu. Ei julge küll oletada, kui suur oli tõlke tiraaž, kuid tundub, et nimetatud teose lugejaid Maarjamaal jagub, kuivõrd nii kirjastuse kui mõningate tuntumate raamatupoodide kodulehtedelt võib praegu, napilt paar kuud pärast raamatu ilmumist, lugeda, et see on välja müüdud. Õnneks leidub kauplusi, kus teost siiski veel jagub – seega, Merleau-Ponty huvilised, kiirustage! Mõistagi võib jääda lootma ka kordustrükile, kuid ega selle peale…
-
Küsimus on selles, kas need põhimõtted on ka praegu õiged ja millega me eristume täna. Loomulikult ütlevad paljud, et meil on ju euro, aga selle tõttu me ei eristu. Euroopas on palju piirkondi, kus elab 1,3 miljonit inimest, kus on kasutusel euro ja kelle pääs ELi turule on samasugune. Lähim asub Tallinnast sadakond kilomeetrit põhja pool – Suur-Helsingis elab ka üle miljoni inimese. Millised on meie eelised?…
-
Need read annavad minu arvates Kaupo Vipi kahes artiklis (Sirp 23. IV ja 21. X) taastõstatatud kasvu piiride probleemi käsitlemiseks pasliku kammertooni. Esiteks ütlevad need meile, et Vipi vaated rajanevad pikal ja lugupidamist väärt traditsioonil. Eshatoloogial – mitmes usundis sisalduval õpetusel „viimseist asjust” – ei oleks nii pikk ajalugu, kui see ei rahuldaks mingeid üksikindiviidi ja kogu ühiskonna süvavajadusi. Ja nii on ka Vipi artiklitel oma healoomuline…
-
Kirjanduses ja laiemalt kultuuris kehtib reegel: uued asjad tulevad vanade kõrvale või nende peale. Kirjandusloo võimaluski on seatud kahtluse alla lihtsa mõttega, et kogu kirjandus on korraga, nüüd ja praegu olemas. Meil paistab üha enam kehtivat reegel: uued asjad tulevad kultuuris vanade asemele.
Mis on kultuuri mälu? Kunagi oli see vanade inimeste mälu, kes mäletasid esivanemate elu ja tegusid. Aupaklikult räägiti meestest, kes pidasid meeles esiisade nimede…
-
Hoopis teine asi on Denis Diderot’ga – teda meenutan rõõmuga (tsiteerides pealkirjaski). Diderot juhtimisel loodud entsüklopeediast sai kogu valgustuse ja mõistuspärase ühiskonnakorralduse üks nurgakive. Entsüklopeediate toel on edenenud ja üldse elus püsinud kogu korrektsete faktiteadmiste kultuur. Kuidas kuskil, muidugi.
Eestikeelse entsüklopeedia ajalugu on prantslaste omast lühem, kuid ikkagi ulatub Karl August Hermanni esimene katse kaugemale kui saja aasta taha. Täiskomplekti sai Eesti Vabariik kokku enne oma 20.…
-
Külma vett intiimtemaatika austajaile
„Seenevana” üks võimalikke tähendusi on mükoloog, millele autori kohta EE 14. köites järgnevad seisust määratlevad täiendused: „Ilmi P. abikaasa, bioloogiadr. (1969), prof. (1980), Eesti TA liige (1972) ”. Kõigi nende tiitlite tähendusest saab raamatust palju teada, välja arvatud esimene (Ilmi P. abikaasa). Selgituseks sobib tsiteerida memuaarides ainsat kursiivkirjas pealkirjaga lõiku „Femme fatale”: „Erinevalt mitmest teisest memuaarikirjutajast (mõned suured kirjanikud või arstiteadlased jt)…
-
Kindlasti ei lasu Hellar Grabbil vähematki süüd selles, et 1960. aastatel langes tema nagu küllap kõigi pagulaste koduigatsus ja soov Eestit näha kokku globaalsete luuremängude korraldajate plaanidega. Külmas sõjas osalesid kõik. Kui seda tegi sinu valitsus, olgu demokraatlik või totalitaarne, siis tegid seda ka sina. Okupeeritud kodumaaga läbikäimine oli 20 aastat pärast sõja lõppu kerkinud pagulaskonna keskseks tüliküsimuseks, veelahkmeks nn kaikameeste ja liberaalide soovides. Ühe poole,…
-
Positiivse külje pealt peab esile tooma selle, et muinaseestlaste eluolu kirjeldamine on tol võrdlemisi hästi õnnestunud. Kiiduväärne on nii ühiskonna elitaarse ülesehituse kui ka eliidi sõjale orienteeritud elustiili rõhutamine. Märkimisväärne on ka, et suhetes sakslastega tuuakse selgelt esile eestlaste sisemine dünaamika nn sõja- ja rahupartei vahel. Mainimata ei saa jätta ka väga elavat ja selguse mõttes skeemiga varustatud Madisepäeva lahingu kirjeldust.
Kahjuks ei vasta aga raamat minu…
-
Arvan, et ühe mahuka dokumendikogumiku koostamine on ambitsioonikas ülesanne. Selle koostamiseks tuleb esiteks tunda ainest, teiseks orienteeruda allikates ning viimaks peab tegema, võib-olla ka raske südamega ja vastumeelselt, valiku – mida võtta või jätta. Arvan, et väärt dokumendipublikatsioon sünnib eeskätt meeskonnatööna, kuhu on kaasatud allikate väljaotsijad, nende kirjeldajad kuni toimetajateni välja. Selles mõttes on Priideli raamat õnnestunud ainult osaliselt. Vaimuka ja intrigeeriva pealkirja taga on kogumik,…
-
Valimiste eel kirglikult üles võetud astmelise tulumaksu küsimus on pigem ühiskonna väärtushoiakutest (solidaarne humanism) kõnelev marker kui radikaalne eattherich loogika või sotsiaalprobleemide lahendamismeede. Elame paraku inimeste keskel, kellele on nauding oma 15 000-kroonine kuupalk viimase kroonini individualistlikult käiku lasta, kuigi kümned tuhanded töötud peavad läbi ajama 1000 krooniga, olgugi et härra jääks ju härraks ka „vaid” 14 000 krooniga, kui jätab tulutuile paar-kolm tuhat.
Nimetagem siis solidaarsust…
