-
Kui palju tõuseb tulumaks ja kellele?
Erinevalt proportsionaalsest maksusüsteemist on progresseeruv tulumaksusüsteem palju dünaamilisem ning vajab pidevat riigipoolset jälgimist ning maksuastmete korrigeerimist. Maksuastmed ning -määrad on majanduse juhtimise instrumendiks valitsuse käes ning need muutuvad ajas pidevalt, sõltuvalt majanduse ja ühiskonna arengust. Praegu on põhimõtteliselt olulisem uue ja õiglasema süsteemi ellurakendamine kui keskendumine konkreetsele maksuastmele või -määrale. Kuna tänases Eestis on probleemiks tööjõu kõrge maksustamine, siis kindlasti…
-
Kui jätta kõrvale Hiinas kaks tuhat aastat tagasi Hani dünastia ajal lühikest aega kogutud tulumaks, võib tulumaksu sünnikohaks lugeda Napoleoni sõdade aegset Inglismaad, kus 1798. aastal hakati 60 naela ületavatelt tuludelt võtma maksu 0,83% ja 200 naela ületavatelt tuludelt 10% ulatuses. Seega sündis tulumaks progresseeruva ja astmelisena. Selles ei olnud midagi üllatavat. Selle aja kõige mõjukamas majandusteaduslikus teoses, Adam Smithi 1776. aastal ilmunud „Uuringus riikide rikkuse…
-
Viimastel kümnenditel on õppimisvõimalused nii ideoloogiliste piirangute kadumise tõttu kui ka infotehnoloogia arengu toel määratult avardunud. Samas tuleks vist tunnistada, et uus aeg on hariduse ümbert ka igasuguse idealismiudu jäägitult ära puhunud. Hariduse tänased peateemad on läbinisti umbisikulised ja pragmaatilised: majanduslik efektiivsus, vastavus tööturu nõudlusele. Idealistlike ja isiksuslike aspektide asemel on aukohal „seisuslik” aspekt: haridus mitte kui ühiskonnas hinnatud eneseteostuse võimalus, vaid kui võti teatud sotsiaalmajandusliku…
-
Kõik me võitluserakonnad teavad juba ammu oma partei suvekoolist (kus lektoriks käis õpetatud politoloog), et „valimised võidab see, kes sõnastab põhiküsimuse”. Seega, teadus ise välistab võimaluse, et ühiskonnas võiks mõttevahetus toimuda mitmel teemal kõrvuti ja korraga. Lennart Mere surematuks hääldatud lauset parafraseerides võiksid erakonnad kuulutada, et „Eestile on kombeks üks valimisteema korraga”. On valgus ja pimedus, põhiküsimus ja olematus.
Kui Jaak Allik esmaspäevases Postimehes pakkus välja, et…
-
Millest üldse niisugune kära ja publikumenu? Sarrazin ei ole lihtsalt arvamusliider, kes mõnd loetud artiklit isikliku kogemuse ja edevusega tempides arvamust kujundab. Ta oli avalikus teenistuses pika ja eduka karjääri teinud rahandusspetsialist. „Oli” sellepärast, et raamat maksis talle Saksa Liidupanga juhatuse liikme (s.o meie mõistes keskpanga asepresidendi) ametikoha ja läheb ilmselt maksma ka sotsiaaldemokraatliku partei liikmepileti. Kuid Saksa tipp-poliitikagi ei jäänud viimastel kuudel päris endiseks. Angela…
-
Ühest küljest on valimislubaduste ja hiljem tehtu kõrvutamine meele- või lausa vägivaldne. Ilmselge, et masu ajal ei ole võimalik rahakülvamisele tuginevaid üldise õnne pakte ellu viia. Tekib siiski küsimus, kas kampaanialubaduste täielik läbikukkumine võib tähendada ka põhimõttelist muutust erakondade valimiskampaaniates? Sellele vastamiseks tuleb vaadata erakondade valimislubaduste taha. Oluline pole mitte loosung, vaid nn suur lugu, millele erakond oma tegevuses tugineb. Kõigil parlamendierakondadel pole mõtet pikemalt peatuda,…
-
Reformierakond ei soovi antud teemal midagi arutada ja vastab lakooniliselt: „Meie programmilised lubadused on koalitsioonileppes, mille täitmist jälgib regulaarselt riigikantselei. Arvestades majanduslikku tausta, on selle täitmine olnud päris edukas – suur osa lubatust on tehtud.” Kuidas peaks suhtuma erakonna kõige kõlavamatesse muinasjutulistesse lubadustesse, mida koalitsioonileppes ei ole ja mis seega pole siis ka programmilised ja mida riigikantselei ega ükski tõsine institutsioon nende narruse tõttu kontrollida ei…
-
Õnn oli rahas
Eesti erakonnad on põhimõttel „kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja” teinud tavaks koristada varasemate kampaaniate programmid oma kodulehtedelt. Meenub, et loosungite tasemel olid kaks praegust valitsuserakonda 2007. aastal natuke erineva aktsendiga. Kui Reformierakonna ülaltoodud põhiloosung räägib iseenda eest, siis IRL püüdis oma „õnn ei ole rahas” hüüdlause ja perepoliitika rõhutamisega eristuda teiste puht materiaalsetest kampaaniatest. Kuid retoorika taga olid siiski…
-
Kas pole, eesti keele üks eeliseid on ja on olnud täpse väljendumise ja üksteise täpse mõistmise võimalus. Selle kindlustab sõnade, vormide, käänete ja pöörete rohkus. Nii on eesti keel näiteks teaduse, õpetamise ja suhtluse keelena märksa väärtuslikum mõnestki maailmas levinumast keelest. Eesti keele kõnelejate arv kasvab, ent tundub, et keele nüanssideni täpse kasutamise oskus ja sellega ka omavahelise suhtluse ning teabe edastamise kvaliteet on allakäiguteel. Sõnavara aheneb,…
-
Kehtivast reklaamiseadusest me poliitreklaamile põhjendust ei leia. Seal defineeritakse reklaam kui „teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil”. Seadusandliku ja täidesaatva võimu teostamist valijatelt saadud mandaadiga võib teenuse osutamiseks või kauba müügiks nimetada ainult väga tinglikult. Loodan, et üheski erakonnas ei arvata, justkui suunaksid nad oma reklaamide…
