-
Teadusajaloo Balti konverentsidel on kombeks jaotada ettekanded sektsioonide vahel nii, et kokkuvõttes kaetakse teadusmaailm kogu selle mitmekesisuses matemaatikast, tehnikateadusest ja loodusteadusest kuni sotsiaalning humanitaarteadusteni. Vaatluse alla võetakse ka teadusfilosoofia ja -metodoloogia kui teaduse ajaloo lahutamatu kaaslane. Kas see lahutamatus on põhjendatud või mitte, on juba eraldi artikli teema. Põhilise osa Balti konverentside osalejatest moodustavad muidugi Eesti, Läti ja Leedu teadlased, aga ürituse haare on palju laiem;…
-
Hulle on igal pool
Õnneks mainib Ilmar Raag artikli kommentaarides, et kaasaegne uusvasakpoolsus on pigem seotud lääne mõtlejate, näiteks Noam Chomsky ja Jean-Paul Sartre’i, kui Stalini ja Beriaga. Tõepoolest, Karl Marxi olid lugenud kõik neli, aga ka Nietzsche austajate hulka kuulusid ühtviisi nii Adolf Hitler kui William Butler Yeats. Selline assotsiatsiooni-süülisus tõendab vaid, et hullumeelseid leidub nii vasak- kui parempoolsete seas. uurimisobjekt ise jääb ideoloogilise polariseerimise taustal täiesti…
-
Informatiivsus
Neljaköitelisena kavandatud „Eesti kooli ajaloo” üldkäsitluse esimene köide (XIII sajandist 1860. aastateni) ilmus 1989. aastal ning paistis silma teatmeteosele kohase informatiivsuse, faktirikkuse ja põhjalikkusega. Sedasama võib öelda ka kauaoodatud teise köite kohta, mis hõlmab aega eestlaste rahvuslikust ärkamisest kuni Vene tsaaririigi kokkuvarisemiseni. Käsitluse objekt on mitmeharuline: hariduspoliitika ja elanikkonna haridustase, alg-, kesk- ja kutsekoolid ning õpetajakoolitus, õpilased ning õpetajaskond, koolivõrgu areng, koolide õppetöökorraldus ja -sisu, õppeasutuste…
-
Lenini teoste 10 köidet
Nagu nentis tegevtoimetaja Tiit Rosenberg septembri alguses Tartus raamatu esitlusel, valmis EA V loodetust palju hiljem, nii et käsikiri jõudis juba teatud määral vananeda ega lähe enam kokku rea uuemate uurimistulemustega. Köite kaks autorit Ea Jansen ja peatoimetaja Sulev Vahtre enam raamatu ilmumist ei näinudki. Teataval määral on seda käsikirja vananemist püütud korvata raamatu lõpus põhjaliku bibliograafiaga, mis kajastab isegi 2010. aastal…
-
Vaimu pärast ei tule seega muretseda niivõrd seetõttu, et varakapitalistlikel lähikümnenditel oleme me kõik õppinud ainelistest sihtidest sedavõrd lugu pidama, et osa eliidi meelest on täna ka kodumaal elamise ja eestlane olemise teenusel hinnasilt küljes. Muidugi oleks tore, kui turuatmosfääris oleks dimensioon ka eriilmelistele vaimsetele püüdlustele, kui mantrataks tantrat või ladestataks literatuuri abil oma personaalsusse humanistlikku seltsimehelikkust. Kuid kõrgkonjunktuur kõrgharidusturul näitab, et ega eestlane pelgagi üldrahvalikult…
-
Mündi teisel poolel aga keerab end ette põhjendatud kahtlus, et ega minuga ju ei tahetagi midagi sisuliselt arutada, vaja on minusugused ainult siduda näilise vestlusega tugevama poole dikteeritud teemal. Kuidas nii? Kui erakonnal on – ja lootma peaks, et ekspertabi toel – valminud programmilised teesid ning need erakonna organites heaks kiidetud, siis kuidas saaksid või tohiksid erakonnaväliste inimeste arvamused neid seisukohti muuta? Õigupoolest ma siiski kahtlen…
-
Eesti elujõud ja selle tegurid jäid kärajatel käsitlemata. Võib-olla arvas mõni kärajate korraldajatest, et ettevalmistust polegi vaja ja et Mart Laari juttu saab pidada ettekandeks, mille peale hakkab keegi sel teemal improviseerima? Võib olla päris kindel, et kui riigi mudelit ei ole varem valmis mõeldud, kui tegeliku ja vajaliku olukorra (olude ja situatsiooni) kohta on eksperthinnangud kogumata ja korrastamata, siis ei saa avalikud arutlused nii keerukatel …
-
Artikli keskne väide on, et suur hulk ressursse saab peagi otsa, kui majanduskasv on majanduses jätkuvalt peamine eesmärk. Kindlasti on selline suundumus olemas, kuid kui kiiresti see juhtub, on raske ennustada. Terve hulk tegureid aeglustab ressursside lõppemist, esmajoones vähendatakse erinevate ressursside vajadust uute tehnoloogiliste lahenduste abil. Näiteks Euroopa Liidu majandus („vanad” ehk EL 15 riigid) kasvas ajavahemikus 1993–2005 2 kuni 3 protsenti aastas, kuid nafta tarbimine sellel…
-
Turundus kui tänapäeval triljonilise käibega majandusharu surub meile peale absoluutselt ebavajalikke asju (eri pikkusega juustele on vaja erinevaid hooldusvahendeid). Kõigi nende reklaamikampaaniate arvel oleks õnnestunud säästa miljoneid hektareid Brasiilia vihmametsi. Vajadused olevat alati suuremad kui võimalused neid rahuldada ehk ressursid on piiratud. Ja jumal tänatud, muidu poleks mul ja teistel kenadel inimestel (majandusteoreetikutel) tööd ega leiba, see tähendab kedagi õpetada. Ahnus, soov kõike rohkem saada/tarbida on…
-
Ühes Schleswig-Holsteini linnas, kus üles kasvasin, oli õunamahlatehas. Sealne töö käis väga lihtsa ärimudeli järgi: eraisikud ja puuviljakasvatajad vedasid sügisel õunad kohale, puuviljakasvatajad said vastu raha, eraisikud eelistasid tasu õunamahla kujul. Poodides seda värskelt pressitud ja kurnamata õunamahla ei müüdud. Linlased ostsid mahla otse tehasest. Tänase kliimakaitse seisukohalt oli see eeskujulik, minimaalse CO2 tasemega ringlus, sest õunte päritolu ja õunamahla turustamine piirdus linna ja ümbruskonnaga. Meid…
