-
Kuigi omariikluse ülim mõte on kirja järgi rahvuskultuuri õitsetamine, näeb tegelikkus aastal 2010 välja haleda sendiveeretamise ja võlguelamisena. See alandab kunstnikku, kelle tegevus meist igaühest sotsiaalseid ja eetilisi olendeid vormib, see alandab riigivõimu institutsioone, kes ei täida oma kõige tähtsamat ülesannet. Ja ainus kultuurikommentaar, mille on kultuuri majandamise kehva seisukorra kohta sügise vältel andnud peaminister Andrus Ansip, kõlas umbes nii, et kultuurivalla kurjategijad tulebki vangi panna.…
-
Pole raske ära arvata, millise erakonna ideoloogia näib Eestis kõige enam lähenevat rahvusliberalismi kaanonitele. Ametlikult pole küll Reformierakonna poliitikud rahvusliberalismi terminit suhu võtnud, ometi on reaalpoliitikat vaadeldes selge, et me ei saa enam ammu rääkida nn vanast Reformierakonnast, mis üritas ortodoksselt järgida Milton Friedmani õpetust. Viimastel aastatel on erakonna ideoloogiline pale märgatavalt muutunud: maailmavaatelisse arsenali on strateegilistel kaalutlustel lisatud rahvuslus ning turuliberalismi teravamaid servi on mõnevõrra…
-
Siinkohal käsitletav raamat tõotab kujutada „Balti riikide ajalugu” kahesajal tekstileheküljel. Andres Kasekamp on sunnitud rinda pistma tugeva konkurentsiga. Viimaste aastate jooksul on ilmunud eesti keeles „Baltimaade ajalugu”, mille autoriks on Balti ajaloolaste kollektiiv, ning inglise keeles Kevin O’Connori ülevaade. Saksa keeles on ilmunud nii Michael Garleffi kui ka Ralph Tuchtenhageni Baltikumi lühiajalugu. Ent nii O’Connor kui ka Tuchtenhagen on osutunud ebausaldusväärseteks ja nende teostes esineb liiga…
-
Raamatu esmatrüki eessõnas tunnistab autor, et Eesti iseseisvuse taastamise ajal hakkas ta „täiel määral. . . . teadvustama ajaloo elulist tähtsust ja ajaloolase ühiskondlikku missiooni”. „[R]aamatu kirjutamise otsustavaks tõukeks ja ühtlasi eelduseks on olnud tõsiasi, et . . . . Eestis [on] tekkinud arvestatav ning pidevalt arenev ajalooteoreetiline arengukeskkond” (uues trükis lk 11). Seega on ajalooteooria selles raamatus autori jaoks keskne ning ilma võimaluse ja huvita seda käsitleda poleks raamatut sündinud. Kuid…
-
Väga lihtsustatult öeldes peaksime parema elatustaseme nimel rohkem õppima ning tegema seda kogu elu. Ning mitte niisama õppima, vaid õppima seda, mis tõstab meie konkurentsivõimet. Majanduskasv ei tule niisama, vaid pideva arengu tulemusel. Kogu majandusmudel peaks olema suunatud pidevale enesetäiendamisele ja arendamisele. Seda peab toetama kõik, alates ühiskonna väärtushinnangutest kuni maksusüsteemini. Kuni meil paljudes koolides kiusatakse neid, kes rohkem õpivad, ja tööandja peab töötaja koolituselt maksma…
-
Tasapisi astusid maadeavastajate ja rändajate kõrvale ka professionaalsed Teistest kirjutajad, keda edaspidi hakati nimetama antropoloogideks. Esialgu jätkasid nad samas stiilis, millega nende eelkäijad algust olid teinud, ja maalisid eksootilistest Teistest pilte, mis peegeldasid sügavat kahtlust nende arus, vooruslikkuses ja tulevikus. Ent mida aeg edasi, seda enam hakkas Teistest kirjutamise teadus teatavaks võtma, et nii nagu ei ole neil jalast vihmavarju, nii ei erine ka nende moraalsus…
-
***
Pärast kurnava, kaua kestnud ning kaotatud sõja lõppu annab kindral reipa pressikonverentsi, täpsemalt, teeb road-show läbi kogu meediaruumi. Ta munder on laitmatus korras, paar uut teenetemärkigi särab rinnas. Kodumaa ei unusta oma kangelasi, ülemjuhatajale on neist õigesti ette kantud! Kindrali maitsekalt tagasihoidlik enesekiituse sõnum on lühike ja selge: hea sõda oli, kindralstaabis kõik targalt planeeritud, kõik strateegia elemendid paigas ja võit kindel. Kui ainult neid halbu…
-
Ka mainitud algdokumendis oli selgelt olemas sotsiaalpoliitika. See pole Reformierakonnal kunagi puudunud. Kuid sotsiaalpoliitikat saab jätkusuutlikult rahastada vaid tugeva turumajandusega riik, kus on konservatiivne eelarvepoliitika, lihtne maksusüsteem, kaasaegne tööturupoliitika ja minimaalne riigi sekkumine majandusse. Eesti ei vasta veel kaugeltki nimetatud ideaalidele, mistõttu koostabki Reformierakond uut valimisplatvormi.
Kuid üldplaanis Eestis liberalism toimib. On ümberlükkamatu, et Eesti on edukas, võrreldes saatusekaaslastega Ida-Euroopas. Seda nii majandus- kui ka sotsiaalnäitajate…
-
Eesti põhiseadus, täpsemalt selle preambul, on kultuuri küsimuses vägagi pateetiline: „Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki” peab see riik „tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade”. Pean kohe ütlema, et minul niisugust vankumatut tunnet, et meie kõikumatus usus loodud riik on võtnud oma eesmärgiks ka kultuuri säilimise, ei ole. Selle põhjuseks pole mitte ainult jätkuv majanduskriis ja riigi „tühi kõht” ning ühes nendega…
-
Oma essees „Jutustaja. Vaatlused Nikolai Leskovi teoste juurde” võrdleb Benjamin omavahel jutustust ja romaani. Esimese puhul kandub kuulajani lugu, mis tugineb elavale mälule ning mille keskmes on „loo moraal”. Teine seevastu rõhub lugeja üksildastele „elu mõtte”2 otsingutele, mis toimuvad vaikuses ja meenutamises. Benjamin on siin teinud eristuse, millist võib lugeda Platoni „Phaidrosest”: lausujaga vahetult seotud elus sõna on mäletamise pärusmaa, samal ajal kui kirja näol on…
