-
Paljud inimvõimete piirid on selgunud tänu spordialadele. Sport on üldse üks mitmeti omapärane inimtegevusala. Olümpiamängude ajaks Vana-Kreekas sõjad küll peatati, kuid sport ise on sõja laps. Võtame või maratonijooksu. Paljud spordialad nagu maadlus, poks, vehklemine, laskmine ja muud on otseselt välja kasvanud sõjalistest treeningutest ning osa kasutatakse sõdurite treenimiseks praegugi. Sport aitas ja aitab nüüdki vältida inimkaotusi enne tõelisse lahingusse sattumist. Sport on eriliselt paeluv esiteks…
-
Laiemalt on kõigis viieteistkümnes vaimurikkas kirjutises kõneks diskrimineerimise vorm, mida briti psühholoogi Richard D. Ryderi ettepanekul nimetatakse „spetsiesismiks”. Selle rassismi või seksismiga võrreldava nähtuse sisuks on inimese kui bioloogilise liigi kõrgemaletõstmine kogu muust elusloodusest. Ent loomulikult on rõhumine universaalne käitumismuster, mis hõlpsalt kuju vahetab: „Kui naist ei saa pidada täiesti inimeseks, siis pole ka imestada, et loom muutub ebahuvitavaks asjaks!” (lk 58).
Fanny de Sivers esindab meie…
-
Lühidalt öeldes, mina usun ainult Jumalat. Kõik muu on teadmise valdkond, s.t kuulub kontrollimisele ja verifitseerimisele, samas kui ateistist haritlane võib uskuda tervet hulka asju, mis minu meelest ei tohiks kuuluda usu valdkonda. Näiteks võib ta uskuda Teadusesse. Või siis Inimesse. Või usub ta mingisugusesse eetilisse või isegi poliitilisse süsteemi, „teaduslikku” maailmapilti jne. Rääkimata juba konkreetsetest doktriinidest ja teooriatest, millest mainin vaid kahte lääne maailmas levinuimat:…
-
Oled niigi oma elust kõik rõõmud välja destilleerinud, et elada ainult oma tööle, süngena, õiglasena, õilsana, ilmeksimatuna. Ja su ümber sagib patuste kari. Põlvekõrgusel su jalge ees sigib ja sagib ta. Sigib ja kahaneb ja üks ei vääri siin rohkem tähelepanu kui teine. Sa tallad neid, nagu kevadisi konnapoegi järve kaldal, kuigi sa neid tallata ei tahagi – sa lihtsalt ei jõua kõike jälgida ja nii…
-
Vaieldamatult on Eestil hästi läinud. Möödunud suvi oli enneolematult soe ja valgetele jõuludele järgneb uuest aastast euro. Vaatamata sellele painab paljusid eestimaalasi küsimus, kuidas mitte muutuda perifeeriaks ja mis on Eesti riigi mõte? Eesti riigi mõtte otsimisel on oluline, et valitavad ja valijad jagaksid ühiseid huve ja väärtusi. Paraku pole ükski erakond valimistel seni suutnud usutavalt sõnastada väärtusi, mille taha valijaid koondada.
Ühiseid huvisid on hoopis kergem…
-
Võib-olla saab tipuks allikakaitseseadus, kus näitas oma võimu ja vaimu malevaminister Rein Lang. Selle seaduse vastuvõtmine jääb ilunäiteks selle kohta, mida tähendab Eesti riigis valitsejate tahe ja mida asjatundjate arvamus. Kui poliitiku hing on haige, siis sõidetakse kõigest teerulliga üle, aeglaselt ja kindlalt. Ja aetakse selle juurde häma sõnavabaduse kaitsmisest. Nüüd huvitab mind ainult see, mis hakkab juhtuma, sest valimised on tulemas ja parteikontorite solgijoajuhtidel voolikud…
-
Üksnes Mäesalu teooria on, nagu oleks Modena Wilhelmi visiidi tulemusena Liivimaal kohalikku võimu teostavad, s.t kohtu- ja maksuasju ajavad isikud olnud üksnes sakslased-taanlased. Isegi täiesti sõjaga alistatud maakondadega sõlmiti alistumistingimuste kohta käivad lepingud, mis esialgu olid küllaltki leebed, sest vallutajaid oli puht füüsiliselt nii vähe, et kogu kohaliku elu juhtimine-haldamine käinuks neil üle jõu. Seda näitab kas või fakt, et kuni 1223. aasta sündmusteni mehitasid eestlased…
-
Majandustegevuse eesmärgiks on heaolu. Riigi SKT või SKT inimese kohta on kõige tuntumad, aga mitte ainukesed sellekohased näitajad. Heaolu mõistel põhinevat analüüsi saab laiendada, tuues mängu nt selle, kuidas jaguneb heaolu põlvkondade vahel. Heaolu saavutamise vahend on majanduskasv. Heaolu kui eesmärgi ja majanduskasvu kui vahendi eristamine tundub vähetähtis, aga tegelikult see nii ei ole. Majanduskasvu sisuliselt ainsaks eesmärgiks seadmine võimaldab vältida suuremat osa arutelust tänaste probleemide…
-
„Prantsusmaa avastamises” räägitakse Prantsuse riigi tekkest ääremaade pilgu läbi, kaetud on ajavahemik revolutsioonist Esimese maailmasõjani. Ometi pole mõtet otsida teosest viiteid generaalstaatidele, Napoleoni tsiviilkoodeksile või Bourbonide restauratsioonile. Keskendumine provintsidele, kus elas ju suurem osa Prantsusmaa elanikest, võimaldab Robbil käsitleda neid võimumehhanisme, mida oli küll raske märgata, aga mis on uue vabariigi jõujoonte määramisel seadustest ja bürokraatiast olulisemadki. Keskvalitsusest oli vähe abi maal, kus isegi XIX sajandil…
-
Loost rääkimine on küll ebatäpne ning võib jätta eksitava mulje, et Robb pajatab mingi loo – võib-olla isegi ajaloo –, mis saab alguse kuskilt aegade hämarusest ning jõuab järjestikuste sündmuste ja seikluste kaudu tänapäeva välja. Ei pajata. Ajaliselt jäävad raamatus esinevad sündmused suuremalt jaolt XVIII sajandi lõppu ja XIX sajandisse, ehkki esineb ka põikeid kaugemasse minevikku ning hilisemasse aega.
Ning need sündmused ei moodusta ühtset intriigi ega…
