-
Looduskeskkonda ja inimkeha hõlmavate teadmiste kõrval tundub aga esmapilgul paradoksaalne, et ühiskondade mõistmise osas on jätkuvalt nii palju segadust, vaidlust ja teadmatust, ehkki neid on uuritud vähemalt sama kaua kui loodust ja inimest bioloogilise olendina. Me teame küll üldjoontes, milline on ühiskondade seis maailmas praegu ning milline see on olnud lähiminevikus. Asetleidnu on viinud olukorrani, kus me praegu oleme – vähemalt selles võime kindlad olla. Kui…
-
Vaadates teda viisakalt ära kuulavaid inglasi, võis Popperile näida, et siin luges see, mida väidetakse, mitte see, kes väidab. Nagu XVIII sajandi õpetlaste vabariigis, kus mõistuse kriitilist tarvitamist ei tohtinud segada ükski hierarhia- või lahterdamispõhimõte. Valgustusajastu egalitaristlik ja kriitiline vaim pärineski Popperi arvates Inglismaalt. Mujale Euroopasse olevat selle toonud Voltaire’i raamat „Kirjad Londonist inglaste kohta”. Mandril valitsenud intellektuaalse kliima tõttu pidas valgustusliikumine seal aga vastu üksnes…
-
Vaadates teda viisakalt ära kuulavaid inglasi, võis Popperile näida, et siin luges see, mida väidetakse, mitte see, kes väidab. Nagu XVIII sajandi õpetlaste vabariigis, kus mõistuse kriitilist tarvitamist ei tohtinud segada ükski hierarhia- või lahterdamispõhimõte. Valgustusajastu egalitaristlik ja kriitiline vaim pärineski Popperi arvates Inglismaalt. Mujale Euroopasse olevat selle toonud Voltaire’i raamat „Kirjad Londonist inglaste kohta”. Mandril valitsenud intellektuaalse kliima tõttu pidas valgustusliikumine seal aga vastu üksnes…
-
Selle võime üks komponent on juurutada veendumust, et kõrge tasu näol on tegemist tasuga erakordse ande eest. Nagu haruldase metalli või kordumatu kunstiteose puhul makstakse ka ainulaadse talendi eest tööturul kas või miljonitesse ulatuvaid boonuseid, et teda endale saada ja hoida. David Bolchoveri1 arvates on väited, et tippjuhid oma palku ja boonuseid täiel määral väärivad ja et tegu on turujõudude peenelt kehtestatud tasudega talendi ja pingutuse…
-
Avalike arutelude viljakus sõltub peaasjalikult mängureeglitest, protseduurist, kuidas, kui see eesmärgiks on seatud, kokkuleppe või otsuseni jõutakse. Infoühiskonnas, kus tehniliselt on võimalik kõigil elanikel korraga arutelus osaleda, võiks avalik arutelu välja näha nagu koosolek, millel käimise/osalemise kogemus on kõigil täiskasvanud, seega hääleõiguslikel kodanikel olemas. Ettekujutus sellest, mida ja kuidas koosolekul tehakse, muidugi erineb. Mäletatavasti toimusid okupatsiooniaegsed partei-, ametiühingu või muud koosolekud mitte selleks, et asju arutada…
-
Eesti kui ruumi ilmselt kõige kallim (ruutvõi kuupmeetri kohta) osa on Tallinna vanalinn. Kui kuskil, siis UNE SCO maailmapärandi nimekirja kuuluvas Tallinna vanalinnas ei tohiks teha odavaid või läbimõtlemata liigutusi. Ja linnavõim on sellest vormiliselt täiesti teadlik. 2008. aasta augustis linnavolikogus heaks kiidetud Tallinna vanalinna arengukavas heliseb sõna „disain” korduvalt, sealhulgas linnaväljakuid puudutavas alalõigus: „Tallinna vanalinnas on mitmeid seni teadvustamata platse, ruumiliselt väljaku iseloomuga kohti. [—] Esimesel…
-
Nähtusel, mida paljudes endiste liidu- ja rahvavabariikide kooliõpikutes XIX ja XX sajandil toimunud venestamisena käsitletakse, oli loendamatuid tahke: vene keele kui suhtlusvahendi propageerimine, tsentraliseerimist taotlevad haldusreformid, representatiivsete õigeusu kirikute ehitamine ning riigiusu edendamine, lõpuks venelaste migratsioon nõukogude ajal. Seejuures tuleb silmas pidada, et keskuse poliitika apologeedid ise ei pruukinud tingimata olla etnilised venelased. Pealegi oli Venemaa teistes impeeriumides aset leidnud unifitseerimisprotsessidega võrreldes pigem mahajääja rollis, sai…
-
Andrus Park (Pork kuni aastani 1991, mil Pork otsustas Ameerikasse asudes nime muuta) oli viljakas filosoof ja ühiskonnateadlane, kes saavutas peadpööritava edu Nõukogude Liidu teadussüsteemis, kuid suutis läbi lüüa ka lääne akadeemilises maailmas niipea, kui selleks avanes võimalus. 1973. aastal lõpetas Park Tartu ülikooli ajaloolasena ning juba 1982. aastal jõudis doktoritöö kaitsmiseni Vilniuse ülikoolis. Vastavalt toonastele reeglitele jäi sellesse ajavahemikku ka kandidaadikraadi kaitsmine, mida ta tegi…
-
Näide kaks. Kultuuri ümber on ikka olnud oma välimine ring, mille tööks korüfeede ümber kiibitsemine. Need on sinisukad või rullkampsunid, kelle jaoks kanda rõivaid X ja istuda kohvikus Y tähendab olla juba peaaegu kunstnik. (Muuseas, see pole midagi originaalset, vaid juba XIX sajandi Pariisi boheemluses tuntud nähtus.)
Sellise kiibitsemise alla lähevad mu arust ka nn kirjanduskatsetajad, kes kirjutavad teoseid suurtest nimedest, sest siis võib uskuda, et korüfee…
-
Esiteks peaks avalik võim käituma kooskõlaliselt. See tähendab, et kui valitsuse meelest tehnoloogiline progress on hea – mida ju vähemasti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia puhul vankumatult arvatakse läbi terve iseseisvusaja –, siis peaks valdkonnas kõike toimuvat ka julgustama ja soodustama, sh riigi käes olevat maksukangi õiges suunas liigutades. IKT on meil strateegiadokumentides nimetatud võtmevaldkonnaks, sealt ammutame maailmas müüdavaid „edulugusid” (kuni mõõduka enesepettuseni välja). Kui üldise soodustamise juures…
