-
Läinud reedel andis tõbi endast märku taas ka kultuuriministeeriumis, kus minister allkirjastas käskkirja 1.1-3/300 erakonnakaaslaste Tarmo Männi, Tarmo Leinatamme ja Remo Holsmeri määramise kohta Muuseumiehituse Sihtasutuse nõukogu liikmeks veel kolmeks aastaks. Lühikeses sõnumis on mitu meenutamist väärivat ebakohta korraga ja küsimus ei ole ainult konkreetses, vähetähtsas sihtasutuses, ainuüksi kultuuriministeeriumi valitsemisalas on kümneid asutusi, mille nõukogus troonivad riigikogu praegused (ja ka endised) liikmed ning muidu toredad parteilased.…
-
Loomulikult oli nii kohtunikele kui kõigile, kes rohkem kui pooleteise aasta jooksul kohtus toimunud Kosovo-arutelu jälgisid, selge, et tegu on ülimalt poliitilise küsimusega. ÜRO peaassamblee oli pöördunud kohtu poole Serbia palvel, kes soovis saada kas kinnitust oma territoriaalsele terviklikkusele ja Kosovo eraldumise ebaseaduslikkusele või siis tuua Kosovo teema pärast kohtu otsust uuesti septembris algavale ÜRO peaassambleele. Serbia loodab, et peaassambleel on oma territooriumi kooshoidmise ja mõnede…
-
Raamatu alguslehekülgedel sõnastab Leach oma peamise teesi: „kultuur suhtleb, kultuuriliste sündmuste kompleksne vastastikune seotus ise kannab informatsiooni nende jaoks, kes neis sündmustes osalevad” ja eesmärgi „pakkuda süstemaatilist protseduuri, mille abil osalev vaatleja – antropoloog saab alustada sõnumite dekodeerimist, mida vaadeldavad kompleksid kätkevad” (lk 13). Leach ise rõhutab funktsionalistlikku lähenemist, viidates möödaminnes siiski ka Clifford Geertzile ja tema interpreteerivale antropoloogiale, mainida tuleb aga ka strukturalismi ja LéviStraussi suurt…
-
Tänapäeva multietnilist tegelikkust käsitletakse tinglikult kolmeti. Vähemuse diskursus seondub orgaaniliselt rahvusriigi paradigmaga. Sealjuures eristatakse lääne demokraatlikes riikides nn kodu- ehk traditsioonilisi vähemusi, kellele üha enam laienevad poliitilised ja kultuurilised õigused, teisisõnu „rahvuse ehitamise” õigused.1 Avarduvad ka seaduslike migratsioonivähemuste ühiskonda kaasamise ja nende omakultuuri taasloomise võimalused, kuigi neilt oodatakse põlisvähemustest tugevamat assimileerumist põhivoolu ühiskonda ja kultuuri. Siiski ei saa tuhanded uusasukad loota kestvale ja stabiilsele positsioonile asukohamaal,…
-
Millalgi lasi Eesti ise liikvele jutu, et Eesti loodus olevat kohutavalt reostunud, samuti ei kõlbavat Läänemeri saastatuse tõttu ujumiseks ega kalapüügiks. Siiamaani kasutatakse neid jutte mõnuga ära, kui küsimus on Eesti põllundustoodete, eriti mahetoodete usaldamises. Eesti kui puhta loodusega koha maine saavutamine on võtnud kõvasti energiat. See ei ole üleskutse tegelikkuse varjamiseks. Eesti teadlaste ja ametnike kohustus on näidata tegelikkust nii nagu ta on. Halb on,…
-
Teatavasti kuulub Eestist nimekirja veel ka Tallinna vanalinn, ootelehel veedavad aega (juba aastaid) Balti klint, Kuressaare loss, Soomaa ning puisniidud Laelatust Hallisteni. Nimekirja kuulumisest on eriti Tallinna puhul saanud malakas, millega südamega kõrvalseisjad üritavad mõjutada poliitilis-ärilist ehitusja planeerimistegevust vanalinnas. Vahel edukalt, vahel edutult.
Kohalikult mättalt pisut kaugemale hüpates ja kas või ainult statistiliselt tervet nimekirja vaadeldes torkab kohe silma maailmapärandi Euroopa-kesksus. Peaaegu pool nimekirja kantust (431 nimetust)…
-
Tahaksin pöörata teie tähelepanu ka tõsiasjale, et ühest ja samast asjast saab rääkida väga paljudest vaatenurkadest lähtudes. Näiteks majanduslikust, poliitilisest, juriidilisest, ökoloogilisest, inimlikust-sotsiaalsest ja, vabandust iganenud väljendi eest, ka nii-öelda igavikulis-jumalikust, kusjuures pikemas perspektiivis prevaleerib nendest just see viimane ja kõige abstraktsem. Mäletate Antigonet, kes mattis oma venna Polyneikese, kuigi kuningas Kreon keelas teda seda tegemast? Ja kas mäletate seda, kelle kirjandusõpetaja lõpuks moraalselt õigeks mõistis,…
-
Tegu on tõepoolest esimese võrdleva uurimusega, mis käsitleb Saksa okupatsiooni ja baltlaste kollaboratsiooni Teise maailmasõja ajal ning selle eel- ja järellugu. Seppo Myllyniemi ei saanud oma nüüdseks juba rohkem kui 30 aastat vanas teedrajavas okupatsioonipoliitika uurimuses paljudele arhiividele ligipääsu puudumise tõttu kollaboratsiooni teemat kuigivõrd puudutada. Gräfe raamat kujutab Balti riike kui tüliküsimust Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel ning keskendub Saksa ekspansiooni- ja okupatsioonipoliitika järjepidevusele mõlema maailmasõja ajal…
-
Kuigi lääne tsivilisatsiooni allakäiku on oodatud juba enam kui 100 aastat, on seoses viimaste aastate globaalse anarhia kasvuga nii majanduses kui poliitikas üha enam põhjust otsida märke uue allakäiguperioodi saabumisest. Kõige ilmekamalt peaks see võimalik olema just globaalse poliitika ja majanduse suunajate ideelise, retoorilise ja praktilise suutlikkuse hindamise läbi. Globaalse kriisi kasvades sarjatakse nii teadlasi kui poliitikuid üha enam võimetuse pärast globaalseid muudatusi märgata, juhtida ja…
-
Valdav enamik selleaegseid kroonikuid olid seejuures luteri usu vaimulikud. Nende looming – küllap kõige kujukama ja mõjukamana näiteks Balthasar Russowi kroonika – on võitlevalt luterlik ning nende vastus oma aja põhiküsimusele, miks ikkagi Liivimaale kõik need õnnetused osaks said, kõlab nii: see oli jumala karistus varasema katoliikliku väärusu ning sellest tingitud kombelanguse eest. Äsja Johannes Esto Ühingu kirjastuselt ilmunud Dionysius Fabriciuse kroonika esindab varauusaegse kroonikakirjutuse seni…
