-
Erakordselt palju surma
Ühelt poolt kujutab „Sosistajad” endast hiigelmõõtu meenutuste kogu. Ning Figesel on vaieldamatult suured teened Stalini aja mälestuste jäädvustamisel. Raamatu taga seisab ulatuslik kogumisaktsioon. Aastatel 2003–2006 küsitlesid ühingu Memorial liikmed Peterburis, Moskvas ja Permis sadu perekondi. Perekondade väljavalimisel oli siiski üks oluline kriteerium: neil pidi olema säilinud ka mõningane perearhiiv (kirjade, fotode, päevikute jmt näol). Ühelt poolt kitsendas see valimit märkimisväärselt, teiselt poolt aga…
-
Kommunismikäsitluste positivism
Kommunismiuurimine näib olevat praegu veel valdavalt empiirilise kallakuga distsipliin, kus seletustel, tõlgendustel, kontseptsioonidel ja metodoloogilistel vaidlustel on kõrvalisem roll – võib-olla osalt seetõttu, et vahepeal paotunud Vene arhiivid on uurijaid varustanud uute faktimassiividega kommunismi tõusu, leviku ja languse kohta ning nende läbitöötamise kõrval pole jäänud aega tõlgendusdebattide jaoks. Kuritööde ulatuse võimalikult täpne kindlakstegemine pakub ajaloolastele tööd veel pikaks ajaks. Samas on kommunismikäsitluste positivism ikkagi…
-
Tuleb vist möönda, et neis üldistustes on tõetera. Vaadakem ringi: kas pole mitte kõva käsi, lai joon ja armutu võitlus positsiooni eest ning allajääja ignoreerimine au sees? Heatahtlik ja avameelne arutelu on ideaaliks paberil, praktikas nähakse igasuguses teise inimesega arvestamises nõrkuse märki. Vaba kodanikuühiskonna tegevuses vähem, võimusuhetes palju. Olla hea inimene tähendab lasta endale karistamatult halba teha, kas pole? Ennekõike oma karjäärile ja heaolule mõtlemine, üldiste…
-
Mitmekihiline lugu, mille osadeks info uudisväärtuse esmane väärhindamine, aga samavõrra ka publiku infonälja ja -sõltuvuse ülehindamine. Viimase kaudu („lugeja tahab!”) põhjendab ajakirjanik iga päev endale oma tegevuse väärtuslikkust. Esimene aga hoiab suure osa väärtuslikust ja huvitavast uudisekünnise taga, sest väljaandel peab ju ometi fookus olema, keskendumine ühele suurele asjale. Ja nii on kerge omadega alt minna. Kui tegelikkus meedia vajadustele järele ei jõua, asutakse poolenisti alateadlikult…
-
Eelmise aasta jõulude paiku „Avatud Eesti raamatu” sarjas ilmunud „Kultuuritüpoloogiast” on Lotmani eestindamise traditsiooni hea jätk. Ka tõlkijate nimistu osutab traditsiooni edasikestmisele, sest juba tuntud Lotmani tõlkija kõrval (Silvi Salupere, kes oli ka antud raamatu toimetaja) teevad seekordse raamatu juures oma tõlkijadebüüdi mitmed uued inimesed nagu näiteks Tanel Pern ja Kaidi Tamm.
Raamatusse on koondatud artikleid ajavahemikust aastatest 1970 ja 1973, kusjuures üks on kirjutatud kahasse teise…
-
Kanti puhul haarab käsi riiulist kõigepealt väikseformaadilise ning emakeelse „Prolegomena” (tõlkinud Jüri Saar) järele, Lotmani puhul on selleks saanud ja jäänud tema „Kultuurisemiootika” artiklikogumik. Kui jätame välja varem avaldatud Puškini monograafia ning paar kirjandusõpikut, oli 1990. aastal ilmunud „Kultuurisemiootika” puhul tegu kõigest paar aastat hiljem surnud Lotmani esimese raamatuga eesti keeles. Seejärel on meil tõlgitud ja avaldatud veel kümmekond tema teost. Pisut paradoksaalselt sisenes peaaegu kogu…
-
Tänapäeva teaduse seisukohalt oli õigus loomulikult Sutil, mida lõpuks vastumeelselt oli sunnitud tunnistama ka Naan. Teaduses ei nähta maailma enam klassikalise mehaanika jäikdeterministlikult positsioonilt, praegusaja teaduse maailmapilti kuuluvad mittelineaarsed, stohhastilised ja kaootilised protsessid, määramatused ja katastroofid. Suunatud liikumise asemel sarnaneb evolutsiooniprotsess pigem veepiisa liikumisega märjal aknaklaasil: vahel see peatub, kogub jõudu, et siis ootamatus suunas edasi tormata. Naanile, kes teadusmaailmas toimuval hoolega silma peal pidas, oli…
-
Mida väiksem riik, seda väiksem on potentsiaalselt tulemuslike teemade valik. Teisest küljest on rida strateegilisi valdkondi, kus peaks kodumaine teaduskompetentsus olemas olema. Näiteks meditsiin, riigikeel, riigikaitse, energeetika, ehitus ja veel teisigi. Neis valdkondades peaks esiplaanil olema mujal juba kasutusele võetud teadustulemuste maaletoomine, vastava hariduse edendamine ja rakendusuuringud. Näiteks võiks tuua tuumaelektrijaama toomise Eestisse. Tuumatehnoloogiaalane tippteadus Eestis on vähemalt esialgu utoopiline. Eeltoodust peaks olema selge, et teadustegevuse…
-
Sellest kujundist automaatselt võrsuv kultuurikriitiline noot on põhjendatud ja ei ole ka. Eluvõõrus tundub tõepoolest märkimisväärne, kui kõrvutada kunstiloomingu (ka sellesama mulliprojekti) kui mängulise tegevuse maksumust Eestis (eelmise ühiskonnakorra kahetsusväärsete pahedena) veel esinevate üksikute sotsiaalsete hädade rahalise ja inimliku hinnaga. Naljata öeldes on siiski ilmselge, et loomingu kõrgeimat järku ülesandeks (pärast madalama staatusega matkimist) ongi teistsuguste – ideaalsete, varjatud, ohtlike, absurdsete või lihtsalt ilusate – maailmade…
-
Pole ühtki head põhjust, miks peaks selles küsimuses Eesti valitsust kiruma. Kogu asjaajamine on olnud avalik, eesmärgid ja nende saavutamise võimalikud teed ette teada. Eesti sissemakseks tõenäoliselt osutuv 148 miljonit eurot on küll väga suur raha, mis läheb aga aastate jooksul asja ette ja mille kulutamata jätmise kulu võiks kujuneda palju kordi suuremaks.
Omaette teema on kohalikul turul küll populaarsust teeniv sõnum Eestile erandi väljakauplemise kohta. Hästi,…
