-
Marxi ja Engelsit on hiljem süüdistatud selles, et just nemad lükkasid käima ühe kõige tuntuma ideoloogilise moonutuse. Muidugi, me võime olla kindlad, et see ei olnud nende algne kavatsus – aga eks tulemus maksa ka midagi? Heakene küll. Praegu pole see küsimus aktuaalne, sest värsked sündmused Tallinnas on tekitanud hoopis teist laadi arutlusi: mida venelased mõtlevad? kas me ikka saame nende seletustest aru? miks nemad ei…
-
Rein Helme, Kindralfeldmarssal Barclay de Tolly. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006. 480 lk.
Nii see paraku juhtus – sellest raamatust sai Rein Helme (1954–2003) elutöö kroon. Harry Liivrand on seda nimetanud meie kolmandaks, kirjanduslikuks monumendiks Barclay de Tollyle – Helme (sic!) vallas Jõgevestel asuva mausoleumi ja Tartu mälestussamba kõrval. Tänavu kevadel pälvis Rein Helme Barclay de Tolly monograafia eest postuumselt 2006. aasta ajalookirjanduse aastapreemia.
Raamat on tõesti suurejooneline, nii sisult…
-
Barclay de Tolly.
Ajaloopreemia kandidaadid
30. märtsil anti Eesti Riigiarhiivi Madara tänava arhiivihoones pidulikult üle 2006. aasta Eesti parima ajalookirjutise preemia. Seekord premeeriti tublisid ajaloolasi juba üheteistkümnendal korral. Parima väljasõelumiseks moodustati ekspertkomisjon, kuhu kuulusid Andres Kasekamp ja Indrek Jürjo, komisjoni esimeheks valiti sedakorda Mait Kõiv.
Kõigepealt jäid kõrvale H. Valgu ning M. Lutsu ja T. Rosenbergi kogumik, kuna nominent pidi olema just originaalkäsitlus. Samuti sisaldavad antud kogumikud ka artikleid…
-
Priit Raudkivi, Vana-Liivimaa maapäev. Ühe keskaegse struktuuri kujunemislugu. Argo, 2007.
Poliitiliste süsteemide ja institutsioonide kujunemine on valitsejate res gestae kõrval lahutamatult kuulunud ajalooteaduse nii-öelda kõvade uurimisteemade hulka. Võiks aga isegi väita, et paaril viimasel aastakümnel on see valdkond elanud läbi nii uue tõusulaine kui metodoloogilise pöörde: esile on kerkinud mitmeid uusi ja atraktiivsed vaatenurki ning riikluse arenguloole nii varauusaegses kui ka keskaegses Euroopas on jälle hakatud pöörama…
-
Jeltsini lahkumine tähendab ühe ajastu lõppu. Õieti tuli lõpp juba palju varem, aga nüüd katab seda ka tema surma sümboolsus. Kui me veel Jeltsini ajastus elasime, siis oli raske uskuda, et õige pea meenutame seda kui Venemaa üürikest vabadusaega. Tema ju algatas sõja Tšetšeenias ja saatis parlamendi laiali, neid samme on raske tunnistada kui demokraadi omi.
Jeltsin oli vastuoluline nagu Venemaa ise. Ehe ja karismaatiline tüüp rahva…
-
Pärast seda, kui 12 õpetatud meest (huvitav küll, miks nad ühtki naisõpetlast nõusse ei saanud?) olid kaitseministrile ja avalikkusele esmaspäeval ühe imeliku kirja adresseerinud – selles öeldi lühidalt kokku võetult, et Eesti pikaajalistes huvides olevat alati juhindumine Moskva MIDist laekuvatest allkirjata paberil käitumisõpetustest –, meenus märkimisväärne episood Eesti ajaloos jaanuarist 1906.
Teatavasti oli selleks hetkeks impeeriumi vastulöök revolutsioonikatsele, aga paraku ka mõisate põletamisele, täie hoo saavutanud ja…
-
Aprilli 22. kuupäeval tähistati ülemaailmselt Maa päeva. See on meie ühiste huvide, saatuse ja ka ühiste probleemide ilmsikstoomise päev. Eestis, nagu puudega rahval kombeks, tormati tühjaks raiutud metsaaladele okaspuuistikuid toppima. Statistikaamet saatis välja pressiteate, kus kuulutati, et “Eesti elanik peaks aastas istutama 45 puud”. Elanikkonna peale kokku seega 60 miljonit puud aastas. Abiks loodusele või hoopis eneseõigustuseks?
Mets, nagu tavatsetakse kujundlikult väita, on maailma kops ja puu…
-
p;
-
Viimase aasta jooksul on Eesti päevalehtedeni jõudnud poleemika Euroopa ajaloo kirjutamise võimalikkusest ja vajalikkusest. Mujal algasid need debatid ajaloolaste seas juba mõnda aega tagasi. Ajakirjanduse jaoks muutus küsimus huvitavaks, kui mõned poliitikud Saksamaal ja Prantsusmaal olid ideed toetanud. Saksamaa ja Prantsusmaa ajaloolaste ühisprojektina on juba valminud nn ühise ajaloo esimesed köited ning kantsler Angela Merkel on teinud ka ettepaneku kirjutada Euroopa jaoks ühine ajalooõpik.
Eesti ajakirjanduses…
-
Sellist tüüpi linnade toimimise eelduseks on siiski olnud tänase päevani üks keskkonnavaenulik element: eraauto, paljude meelest veel üks suurepärane komponent ideaalses eluviisis. 60ndatel, mil nii keskkonnateadlikkuse kasv kui 70ndate naftakriis olid veel ees ootamas, kuulus neli ratast kõhklusteta moodsa elu juurde ja poodlejaid vaevas südametunnistus harva. Ent kuigi Milton Keynes pakub erinevalt paljudest teistest uuslinnadest säästliku eluviisi võimaluse, kasutab ühistransporti tegelikult vaid tibatilluke osa elanikkonnast. Hoolimata…
