-
Kui lahkusin Niedi Püha Markuse kirikust, pidin leidma mingi teise koha, kus saaksin kunstiga edasi tegelda. Lõpuks leidsin Frankfurdi keskvaksali. Nii lõin enda jaoks Maini-äärse Frankfurdi keskvaksali kunstijaama (Kunst Station Frankfurt (Main) Hbf). Kahe aasta jooksul kureerisin Sophie Taeuber-Arpi, Hans Arpi, Donald Baechleri ja paljude teiste kunstnike näitusi. Siis kutsuti mind Kölni ja seal jätkasin sama nimetuse all: Kunst Station Sankt Peter Köln.
Kas on tõsi, et…
-
Eestis märtsis alanud saksa kultuuri invasioon festival “Ruhrpott” saab suurema hoo sisse aprillis ja mais. Mida see lähemalt hõlmab ja mis tähendust kannab?
“Ruhrpoti” festival on Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaa kultuurifestival Eestis. “Ruhrpott” sai festivali pealkirjaks, sest see on üks selle piirkonna saksakeelsetest nimetustest ja võiks tõlkes tähendada Ruhri katelt, mis assotsieerub pulbitseva, podiseva pajaga, hõlmates industriaalset ajalugu ja urbanistlikku tänapäeva, aga ka elavat kultuurielu. “Ruhrpoti” puhul on…
-
Jeremy Rifkin, Euroopa unistus. Tõlkinud Jürgen Innos ja Urmas Soots. Hermes, 2007. 488 lk.
Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid on möödumas üksteisest künkanõlval: esimene teel alla tipult, millel asub särav linn, teine teel üles linna suunas. See on kokkuvõtlikult tees, mille esitab oma äsja eesti keelde tõlgitud raamatus “Euroopa unistus” (“The European Dream”) ameerika autor Jeremy Rifkin.
Raamatut võib lugeda mitmel tasandil. Ühel väidab Rifkin, et USA…
-
Ma tean, et kord mu põrmust kasvab õisi puus,
et savvi sattununa tehakse must kruus
öös juuni-roosas puu all istujaile juua,
kel pilk on teise pilgus, suu yksteise suus.
Märt Laarman, “Kylmad rubaiid” (1939)
Ta teab, et kord ta põrmust kasvab õisi puus,
muust ilmast äraminekuni teadlik
ja ilmast ilma muutumatu mees
mu isand Õpetaja süngevõitu aadlik
sääl kaetud päi ta seisab jalad vees
Jüri Üdi, “Käekäik” (1973)
Kui isepäine luuletalent, kes küll õpihimuline ning õppimisvõimeline, kuid…
-
Susan Sontag Annie Leibovitz
Susan Sontag, Fotograafiast. Tõlkinud Olavi Teppan. Tänapäev, 2006. 226 lk.
Fotograafia loob petliku aluse maailma ette kujutada viilutatava või osadeks jaotatavana. Fotost mõeldakse tihti kui õhukesest laastust, mis ajajõest välja püütud. Fotograafia müstika ei seisa aga selles.
Milliseid lisandusi vajab fotograafia? Mis on siin ebaselget või arusaamatut?
Fotograafia näib visuaalsete meediumide kõrgajastul pigem vanamoodne, iganev nähe, mis ei paku mõtlemisele erilist pinget. Seda kinnitab tõsiasi, et…
-
Kui mängureeglid paigas, peaks elu eeldatavasti ladusalt kulgema. Aga võta näpust. Alles see oli, kui Tartu ülikoolile, vanimale ja auväärseimale institutsioonide reas, rektor sootuks valimata jäi. Tähendab, kandideerisid need, kellel enamuse toetust võtta polnud, need aga, kelle autoriteet oleks neile häälteenamuse taganud, otsustasid millegipärast mitte kandideerida. Põhjendusi oli mitmesuguseid, valdav aga see, et inimesel on mingi teine tähtis töö või projekt pooleli. Iseenesest naeruväärne, sest igal…
-
Ma ei taha seletada, kuidas rahva raha eest tehtav üks teleprogramm üritab katta kõiki valdkondi ja rahuldada kõigi soove ning huvisid. Sest ükskõik millise praktilise näite või teoreetilise targutuse najal ma seda ka teha püüaksin, oleksin igal juhul paljude televaatajate suhtes ebaõiglane, sest avalik huvi ja avalikkuse ootused seavad televisiooni karmi konkurentsi, kus kultuuri mahamüümiseks tuleb näidata meelelahutust. Marginaliseeruva, vaadatavuselt neljanda või viienda telekanali puhul ei…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/300307/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Esinduslik ja paks raamat, täis kõnesid ja artikleid, paneb tahes-tahmata küsima, kes on see autor, keda Hando Runnel iseloomustab raamatu kaanel kui poliitilist publitsisti ja omailmelise oraatoristiili valdajat. Kratsingi nüüd kukalt, et kas asetaks ta raamaturiiulisse teiste riigimeeste kõrvale või paneks kuhugi salaluure ja vandenõuteooriate nurgakesse. Riigimeheks on Eerik-Niiles Krossi palju tituleerida, salaluurenurgake jääks tema laia vaatevälja arvestades natuke kitsaks.
Avalikku informatsiooni on Eerik-Niiles Krossi kohta…
-
Nüüd mil Eestis on taas aktuaalne pronkssõduri teema, kohtab Interneti-keskkonnas üha sagedamini isetekkelist rahvusluse ideoloogiat. Selles tunneb kauge kajana ära mitmed koolitatud pikad tekstid, mis on valatud lihtsasse kahe-kolmelauselisse vormi.
Mida kauem kestab lahenduseta konflikt, seda radikaalsemad on avaldused. Mäletan, kuidas jäin esimest korda väga tõsiseks, kui lugesin ühest Delfi kommentaarist, et kui küsimus on rahvuse ellujäämises, siis ei ole sallivusel või mõnel muul humanismi argumendil…
