-
Esinduslik ja paks raamat, täis kõnesid ja artikleid, paneb tahes-tahmata küsima, kes on see autor, keda Hando Runnel iseloomustab raamatu kaanel kui poliitilist publitsisti ja omailmelise oraatoristiili valdajat. Kratsingi nüüd kukalt, et kas asetaks ta raamaturiiulisse teiste riigimeeste kõrvale või paneks kuhugi salaluure ja vandenõuteooriate nurgakesse. Riigimeheks on Eerik-Niiles Krossi palju tituleerida, salaluurenurgake jääks tema laia vaatevälja arvestades natuke kitsaks.
Avalikku informatsiooni on Eerik-Niiles Krossi kohta…
-
Nüüd mil Eestis on taas aktuaalne pronkssõduri teema, kohtab Interneti-keskkonnas üha sagedamini isetekkelist rahvusluse ideoloogiat. Selles tunneb kauge kajana ära mitmed koolitatud pikad tekstid, mis on valatud lihtsasse kahe-kolmelauselisse vormi.
Mida kauem kestab lahenduseta konflikt, seda radikaalsemad on avaldused. Mäletan, kuidas jäin esimest korda väga tõsiseks, kui lugesin ühest Delfi kommentaarist, et kui küsimus on rahvuse ellujäämises, siis ei ole sallivusel või mõnel muul humanismi argumendil…
-
Andres Kollist: teadusraamatukogude arengu osas puudub riigil visioon ja raamatukogude koostöö osas on arenguruumi.
Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu direktor Andres Kollist, kas võib öelda, et taasiseseisvunud Eestis on puudunud teadusraamatukogude arengu osas arvestatav tulevikuplaan?
Kultuuriministeerium on omal ajal sellega tegelenud, aga ühtset visiooni ei ole tõepoolest tekkinud. Leedus on näiteks olemas teadusraamatukogude arenguprogramm. Ka USAs on välja töötatud programme just teadusraamatukogude arenguks. Meil sellist koordineeritud programmi ei ole.…
-
Allikas: Aleksander Kalamees, Eesti rahvamänge. Eesti Raamat, 1973, lk 67-68.
-
Esiteks, erakondade küllalt suur hulk säilib. Soomes osales valimistel 18+1 erakonda ja poliitilist liikumist (+1 on Ahvenamaa erikorra järgi neile alati kindlustatud koht parlamendis, millele ei kandideerita erakonniti). Parlamenti pääses neist 18st 8, kolm suurt ja viis väiksemat (juba 1945. aasta valimistel pääses parlamenti 7 erakonda). Eestis jõudis tänavu riigikokku 6 erakonda 11st, välja jäid ka kõik üksikkandidaadid (2003. aastal pääses riigikokku samuti 6 ning 1999.…
-
Aktivapool on suurepärane: viiskümmend aastat rahulikku kooseksisteerimist ning heaolu Euroopa kontinendil ja, nota bene!, selle hüve viimine naaberaladele. Economist tuletab juhtkirjas meelde, millise eduga on EL suutnud demokraatiat edendada temast itta jäävatel aladel. Kui kõrvutada seda Ameerika Ühendriikide saavutustega oma “tagaõue” demokraatlikul ümberkorraldamisel, on see silmapaistev saavutus.
Ent ikkagi – kes poleks kuulnud Luksemburgi peaministri Jean-Claude Junckeri ütlust “the EU is not in crisis, it is in…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/230307/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Ajaloo kulgemine meenutab paljuski börsihindade liikumisgraafikut, mida iseloomustavad siksakilised ülesse-alla hüpped. Vahe on vaid selles, et börs fikseerib need raha tähistavate punktide ja protsentidega, ajalugu aga aastaarvudega. Muidugi, kui börsil juhtub midagi enneolematult murrangulist, nagu Wall Streetil 24. oktoobril 1929, fikseeruvad ka need sündmused vähemalt mõningaks ajaks inimeste teadvuses ajaloole iseloomulike daatumitena.
Ajaloos on palju suuri ning pöördelise tähtsusega päevi, kuid ning aastaid. Mõned neist, nagu…
-
Pahempoolsed jõud tõstsid oma meediakära ja kriitikat tekitanud reklaamikampaanias esile kodanlikku rahulolu. Plakatil poosetav rikas vanamehenäss kuulutas uhkelt: ehh, sinikraed, need ju ei käi valimaski! Kuna tulemas on usutavasti kesk- ja paremjõududest kokku pandud “kodanlik” valitsus (porvarihallitus), on püütud analüüsida suurima pahempoolse erakonna, Soome Sotsiaaldemokraatliku Partei suhtelist ebaedu. Põhjendusena on toodud ka tos samas veidi skandaalses reklaamis välja käidud mõte: duunarit jäid koju ja ei valinud.…
-
Mõned sotsiaalteadlased on nimetanud mitme pere poolt ühise ruumi jagamist, mille äärmuslikumaks vormiks võib elu ühiskorteris julgelt pidada, ka varjatud kodutuseks. Selline lähenemine peab kodu keskseks omaduseks privaatsust ja voli isiklikus ruumis segamatult tegutseda. Neil, kel oma elamispind, on sellised õigused tänases Eestis üldiselt igati kaitstud. Mitte kõigile pole sellest aga küll. Nende tahtmised valguvad üle isiklike valduste piiride ja tungivad sellesse ruumi, mis kokkuleppeliselt on…
