Toeta

Sotsiaalia

  • Ülem eesmärk on kanda inimesed kriisist läbi
    Tiit Terik: „Täna välja pakutud variant on teha vajalikke muutusi ministri määruse tasandil, palju operatiivsem ja paindlikum, aga inimesed valdkonnas kardavad, et tekib poliitilise riski küsimus. Kui pilt seinal muutub, muutub ka poliitika, vaade valdkonnale.“
    Piia Ruber

    Ülem eesmärk on kanda inimesed kriisist läbi

    Kultuuriminister Tiit Terik: „Riik on asutanud sihtasutused väga selge vajaduse või tahte väljendusena ega saa neid jätta.“

    Kaarel Tarand
    9 minutit
  • Ennast lugedes ei tohi piinlik hakata
    Triinu Pakk: „Kes ma siis olen – kas see, milleks mind teeb väline sattumus ja surve, või see, mida tajun sisimas, kus olen vaimus? Minu vaimu on lapsest peale köitnud Vahemere maad – aga kui ma poleks sündinud keskkonda, mis sisaldas sellist vanatädi ja ema ja suurt raamatukogu, siis poleks ma neist võib-olla teadnudki.“
    Erakogu

    Ennast lugedes ei tohi piinlik hakata

    Triinu Pakk: „Praegu näib, et pühadus on lahtunud ning tõed ja ebatõed võitlevad võrdsena ilma pühitsuse tõepõhjata turuplatsil – ja sellest ei paista suurt head tulevat.“

    Valle-Sten Maiste
    14 minutit
  • ,

    Veera Hirsik 18. X 1927 – 20. XI 2021

    Meie hulgast on lahkunud seto laulukultuuri hoidja ja edasikandja Veera Hirsik.
    Veera sündis Vedernika külas nelja­lapselises peres teise lapsena. Ema oli Anne (Jahimiis) ja isa Illo Pihotalo. Veera lõpetas matemaatika erialal Tallinna Pedagoogilise Instituudi kaugõppes. Tööle suunati ta Treski seitsmeklassilisse kooli. Alates 1950. aastast oli matemaatikaõpetaja Värs­kas ning 1954. aastast alustas tööd kooli õppealajuhatajana, töötades koolis 47 aastat.
    Koolitöö kõrval hakkas Veera juhendama noorte seto koore ning…
    2 minutit

  • Post-sõnastik LVIII – Jalutamise esteetika

    Inimene on punktist teise kulgev olend: „Kord juba püsti, ei seisa inimene paigal.“1 Tänapäeval tähendab liikumine tehnika ja füüsilise pingutuse sümbioosi, mis võimaldab järjest pikemate vahemaade läbimist kergema kehalise pingutuse hinnaga. See omakorda eeldab kehalisust võimestava tehnika loomulikku ja pidevat olemasolu. Tehnika järjest suurenev mõju inimese argielule on üheks põhjuseks, miks taas avastatakse autode ja busside, rongide ja lennukite varjust kõndiv inimene. Lihtsast liikumisest on saanud…
    Janek Kraavi
    5 minutit

  • Kommunistliku nomenklatuuri roll Eesti lähiajaloos

    Dokumentaalfilm „Riigikogu direktor“ (Ekspress Media, Eesti 2020, 75 min). Režissöör Toomas Lepp, stsenarist Hannes Rumm.
    Filmi „Riigikogu direktor“ koduvideolikes, peaaegu nagu mingit varjatud kogunemist (tegelikult hotelli Moskva numbritoas peetud sünnipäeva) jäädvustanud kaadrites peituks nagu nende aegade kvintessents. Selleks on ju „Tões ja õiguses“ Mauruse sõnastatud programmiline mõte, kuidas vene seltsis saksa keeles ikka eesti asja ajada. Seik, et Indrek Toome valis kingiks (kolmandas klassis!) koolivennale Stalini teosed,…
    Rein Ruutsoo
    5 minutit

  • Digikultuur ja võluahv

    Vahest oleks meil lihtsalt vaja rohkem alandlikkust ja vähem vidinaid, vahest oleks aeg lõpetada ahvina hüplemine.

    2020. aasta oli digikultuuri aasta – tõuge selle tähistamiseks saadi kultuuriministeeriumilt. Sellega seoses andis Tallinna Ülikooli Kirjastus välja kaks raamatut, mille roll digikultuuri arendamisel on vahest jäävam kui aasta jooksul toimunud üritustel ja meediakajal. Koroonapandeemia tõttu saigi sellest aastast tõepoolest aeg, mil kõiksugu kultuurivormid pidid ennast digimaailmaga…
    Siim Lill
    6 minutit
  • Ülo Nugis töös ja võitluses

    Ülo Nugis töös ja võitluses

    Ülo Nugis tahtis lennata poliitikataevas eriti kõrgelt, usaldas liialt oma intuitsiooni ning ülehindas oma võimeid ja võimalusi.

    Mart Soidro
    8 minutit
  • Miinimumpalk, migratsioon, haridus ja maskid
    1980. aasta maist kuni septembrini lahkus Kuubalt 125 000 inimest. Pool nendest asus püsivalt elama Miamisse, mille tõttu suurenes kohalik tööjõud mõne kuu jooksul seitse protsenti. Tänavuse nobelisti David Cardi uuringust ilmnes, et kuubalaste sissevool ei avaldanud mõju teiste kvalifikatsioonita töötajate palga- ja hõivetasemele. Pildil Kuuba põgenikud 1980. aastal Boca Chica saarel.
    Flickr

    Miinimumpalk, migratsioon, haridus ja maskid

    Tänavune Nobeli majanduspreemia läks statistiliste seaduspärasuste uurijatele, kes pakuvad käitumis­juhiseid oludes, kus mingeid tagatisi pole, kuid elu saab siiski korraldada mõistlikul ja heaolu suurendaval viisil.

    Alari Purju
    9 minutit

  • Paradoksaalne liberalismikriitika

    Liberaale süüdistatakse selles, et nad ei paku välja utoopiaid, teiselt poolt olevat nad aga liiga radikaalsed. Näib, et midagi on siin valesti.

    Liberalismil on mitmeid juuri ja eri suunas harusid, seda nii poliitilises mõtlemises kui ka praktilises poliitikas. Siiski võib öelda, et liberalismi seisukohalt on olnud olulised individuaalsed vabadused majanduses, poliitikas, kultuuris, sotsiaalsfääris, eraelus ja mujalgi. Selle traditsiooni põhimõtteks on olnud indiviidide olemuslik võrdsus…
    Tanel Vallimäe
    7 minutit
  • Tartu ülikool eesti rahvusluse stardiplatvormina
    Academia Gustaviana oli ennekõike Rootsi koloniaalpoliitika teostamise vahend Läänemere idakalda värskelt vallutatud alade lõunaosas, tugipunkt protestantliku usu ja hariduse levikuks piirkonnas, mis veel alles hiljuti oli kuulunud Poola katoliiklastele.
    Gabriela Urm

    Tartu ülikool eesti rahvusluse stardiplatvormina

    Pea kõik viimase paarisaja aasta Eesti ajaloo pöördepunktid on ühel või teisel viisil Tartu ülikooliga seotud.

    Mart Kuldkepp
    9 minutit
Sirp