Toeta

Sotsiaalia

  • Feministlik vaade majandusele
    Glamuuritöö ühismeedias on paljudele naistele saanud tõhusaks sissetulekuallikaks. USA suunamudija Kylie Jenner.
    flickr

    Feministlik vaade majandusele

    Maskuliinsetest väärtustest lähtuv majandussüsteem alahindab tunnete, inimsuhete ja empaatia mõju majandusele ning ülehindab tehnoloogia osatähtsust.

    Kadri Aavik
    4 minutit
  • Integreerida saab üksikisikuid, mitte rahvaid
    Éric Zemmouri arvates peab immigratsioon olema kontrolli all viisil, mis liidaks sisserändajad olemasoleva ühiskonnaga, kus nad peavad oma koha leidma ning leppima vastuvõtumaa kommete ja kultuuriga. Vaade Avenue des Champs-Élyséele Pariisis.
    Flickr

    Integreerida saab üksikisikuid, mitte rahvaid

    TIINA RICHARD

    Prantslased, kellest enamik arvab, et rahvus on ohus, on leidnud endale uue eestkõneleja Éric Zemmouri.
    3 minutit
  • Seks sotsiaalmeedias ja sotsiaalmeediaga – peavool tervitab
    Katrin Tiidenberg
    Erakogu

    Seks sotsiaalmeedias ja sotsiaalmeediaga – peavool tervitab

    Mittemõistmisest tulevat tõrjumist võiks ideaalsel juhul vähem olla, kui mõistmatuse tühimiku täidaksid uurimused nagu see raamat.

    Keiu Virro
    6 minutit
  • Emotsioonid, müüdid ja pidevalt halb valitsus
    Meie-tunne on vaid neil, kes toetavad parasjagu võimul olevaid jõude. Seda meie-tunnet oli eriti tugevalt tajuda EKRE toetajate hulgas, kui EKRE oli valitsuses.
    Maria Kilk / Õhtuleht / Scanpix

    Emotsioonid, müüdid ja pidevalt halb valitsus

    Kas meie poliitiline eliit on üldse võimeline tagama Eesti püsimise ja stabiilsuse? Või on ühe või teise poliitilise jõu ambitsioonid tähtsamad?

    6 minutit
  • Venemaa hübriidsõjad
    Vene eliitväeosa marssimas 9. mai paraadil 2018. aastal Donetskis.
    Andrew Butko/ CC BY-SA 3.0/Wikimedia Commons

    Venemaa hübriidsõjad

    Lisaks sõdadele tuleks mainida relvakonflikte, kus Venemaa osalus on tõestatud: kaks sõda Aserbaidžaani ja Armeenia vahel, Kosovo sõda ning kodusõda Liibüas.

    Toomas Kümmel
    5 minutit

  • Venemaa valitsejad ei ole imperiaalsest riigikuvandist kunagi loobunud

    Boriss Sokolovi raamat „Uue Venemaa sõjad 1991–2019“ kujutab endast kirvetööd. Tegemist on kas poliitilise tellimuse, haltuura või mõlemaga korraga. Nii võib muu hulgas oletada seetõttu, et teksti eestikeelne versioon on ühtlasi selle esmatrükk. Tegu on eelkõige veel ühe käsitööndusliku katsega kuulutada Venemaa absoluutse kurjuse kantsiks. Võrdusmärk, mille Sokolov asetab Venemaa ja Nõukogude Liidu vahele, pole üksnes lihtsakoeline ega morbiidne katse mängida publikuhuvile ja turu­situatsioonile Venemaa läänepiiri…
    Ahto Lobjakas
    5 minutit
  • Venemaa mineviku mõistatuslikud alged

    Venemaa mineviku mõistatuslikud alged

    Kas kõik Venemaal toimunu on tingitud Venemaast enesest, ainulaadne ja unikaalne?

    David Vseviov
    4 minutit
  • Milleks meile Leibniz?
    Bernhard Christoph Francke, Leibnizi portree. Õli, 1695.
    Wikimedia Commons

    Milleks meile Leibniz?

    Leszek Kołakowski on sedastanud, et Leibniz oli Euroopas viimane inimene, kes teadis kõike.

    Rauno Alliksaar
    5 minutit
  • Mina, Nikolai Stavrogin
    Aljoša on ainus, kes usub siiralt kuni lõpuni ka vend Dimitri süütust, ning tal on selleski õigus. Ja, mis kõige olulisem, Aljošal pole selle taga mingit arutluskäiku ega tagamõtet, vaid ainult tegu, andestamise ja hinge päästmise tegu. Pildil Pääru Oja Aljošana Eesti Draamateatri 2015. aasta lavastuses „Vennad Karamazovid“.
    Siim Vahur

    Mina, Nikolai Stavrogin

    200 aastat tagasi sündinud Dostojevski teosed on täis paratamatuid vastuolusid nagu nende tõlgendusedki.

    Jonas Nahkor
    8 minutit
  • Heitlused sakraalsusega

    Heitlused sakraalsusega

    Hans Henny Jahnnil tegutseb kurjuse vaim vulgaarsuseni madalalt: tuleb tunnistada, et see on ilmselgelt allpool kuradi väärikust.

    Ilmar Vene
    9 minutit
Sirp